Tööandjate pooltund: kas Eesti tahab olla elektrit importiv või eksportiv riik?
Eesti taasiseseisvumise järgse eduloo üheks aluseks peetakse Narvas paiknevaid elektrijaamu: tänu enda energiale ei jäänud Eesti “valede” riikide mõjusfääri. Tänaseks on Eesti ühendatud Euroopa elektrivõrkudega ja seda sellises mahus, et Eleringi juhi Taavi Veskimägi sõnul on elektrijaam Soomes või Lätis Eesti elektritarbija varustuskindluse seisukohalt sama hea, kui elektrijaamad Narvas.
“Eelmisel aastal oli sadu tunde, kus Narva elektrijaamades ei genereeritud suurde elektrivõrku ühtegi megavatti ja ometigi kõigil meil tuled põlesid ja tarbijatena ei tundnud me seda kuidagi. Tänaseks on Eesti elektrisüsteem ümber ehitatud selliselt, et me ei sõltu enam ühe elektrijaama tööst. Küsimus ei ole seega varustuskindluses, vaid selles, kas Eesti tahab olla elektrit eksportiv riik või mitte. Elektri ekspordiks peavad olema jaamad Euroopa ühtsel elektriturul konkurentsivõimelised, põlevkivi elektrijaamad kahjuks üha suuremal määral seda ei ole,” räägib Veskimägi.
Mida Eleringi juht täpsemalt siin mõtleb on see, et CO2-emissiooni rikka põlevkivielektri tootmine on tänu kvoodihinna tõusule liiga kallis olemaks Euroopa ühtsel siseturul konkurentsivõimeline. Ka Eesti tuleviku elektritootmise portfell peab olema süsiniku heitme vaba. Tuleb investeerida sellistesse elektritootmise viisidesse, mis oleks Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärke silmas pidades tulevikus jätkusuutlikud. Kindlasti keegi põlevkivi elektrijaamu kinni ei pane, turg peab selle otsustama.
“Elering on investeerinud ja investeerib ca miljard eurot sidumaks Eesti veelgi tugevamalt samu väärtusi ja maailmapilti jagavate riikide elektrisüsteemidega. Ka majanduse ja energiasektori süsiniku heitme vabaks muutmine on maailmavaateline küsimus tagamaks kliimamuutuste leevenemist ja jätmaks meie lastele parem elukeskkond. Meie oleme ise Eleringis sõnastanud soovi tagada Eesti energiavarustuskindluse kliimaneutraalsel moel ja digitaalsete tööriistade toel,” ütleb Veskimägi.
“Oluline on vaadata Euroopat ühtse energiasüsteemi ja turuna. Tuuleenergia puhul näiteks tähendab see kui palju me saame võtta tuuleelektrijaamade võimsust kui kindlat võimsust tiputarbimise ajal. Kui Eestit eraldi vaadata siis võiks see number olla 1,6% kogu installeeritud tootmisvõimsusest, kui aga vaadata kogu Euroopat Gibraltarist Nordkappini koos on see number juba 16%. Lihtsalt tuulefront läheb Üle Eesti ühe korraga, Euroopa on aga piisavalt suur ja ühe paremini ühendatud, kuskil simuleerides erinevaid kliima aastaid alati tuul puhub mingi tugevusega. Tuuleparkidel on potentsiaal varustuskindluse tagajatena, kui vaadata võrku ja turgu Euroopa üleselt. Loomulikult annab see veel palju enam võimalusi koos salvestusvõimekustega,” mainib Veskimägi.
„Kui me räägime innovatsioonist majanduses, siis peab olema see ettevõtjate poolt veetud. Ettevõtjatel on motivatsioon jõuda ideest toote või teenuseni“, on Veskimägi veendunud. Hea innovatsioon on muidugi toimiv koostöös ettevõtjate, ülikoolide ja riigi vahel.
„Koostöö toob edu. Tehkem tööd, aga eelkõige koostööd. Seda nii riikide, ettevõtete kui üksikisikute tasemel. Koostöö eelduseks on avatus muule maailmale, uutele perspektiividele,“ sõnab ta. Välistööjõu rakendamist Eesti majanduses näeb ta võimalusena, mida tuleb kasutada. „Meie edukus sõltub sellest, kuidas me seda Eesti majandusse täiendava tööjõu kaasamise protsessi juhime. Kui me suudame vältida suurte sotsiaalsete, väärtus ja usukonfliktide Eestisse üle kandumist koos siia tulevate inimestega, siis sotsiaal-majanduslikult on võimalus võita palju kaasates inimesi väljast, kes soovivad meie ühiskonna arendamisse panustada,“ ütleb ta.
Vastutustundlik ettevõtlus ja rohepööre majanduses on teemaks ka 25. märtsil 2021 Kultuurikatlas toimuval konverentsil Tuulelohe lend, kus saab osaleda ka e-kanalite kaudu. Registreerimine konverentsile soodushindadega kestab kuni 25. veebruarini!
Saates vestlesid vastutustundlikust ettevõtlusest ja rohepöördest majanduses Eleringi juht, Tööandjate Keskliidu volikogu liige Taavi Veskimägi ning saatejuht Hando Sinisalu. Kuula uut „Tööandjate Keskliidu pooltundi” Delfi Tasku keskkonnast.
Foto: Priit Simson