Tööandjate 5 ootust uutele kohalikele volikogudele 

Värskete kohalike omavalitsuste juhtide üks tähtsamaid väljakutseid on kohanemine rahvastiku vähenemise ja inimeste tõmbekeskustesse liikumisega. Piirkondade elujõudu aitab hoida omavalitsustesse ettevõtete ja töökohtade meelitamine.

„Kohaliku elujõu hoidmise võtmeküsimus on ettevõtete ja töökohtade ligimeelitamine. Kui kaovad investeeringud, järgneb sellele töökohtade, poodide, koolide ja lasteaedade kadumine ning ääremaastumine kiireneb,“ rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter. “Rahvastiku vähenemine ja linnastumine sunnivad omavalitsusi ümber korraldama ka avalike teenuste pakkumist. Seetõttu ootavad tööandjad omavalitsusjuhtidelt tugevaid juhtimisoskusi ja muudatustele avatud suhtumist, sest just nende otsustest sõltub kohaliku elu areng ja kestlikkus.“ 

Kõik kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonda parandavad otsused ei ole aga omavalitsuste ainupädevuses. Need eeldavad head koostööd riigi ja ka teiste omavalitsustega.  

Suuremaid Eesti tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit sõnastab viis konkreetset ettepanekut (allalaetav PDF)  kohalike omavalitsuste juhtidele, mis aitavad tugevdada ettevõtluskeskkonda ja tagada kohaliku elu kestmise.  

1. Haldusreformiga tuleb jätkata  

Kohaliku elu kvaliteetne korraldamine 79 omavalitsuses pole jätkusuutlik – Eestis pole selleks piisavalt inimesi ega vahendeid. Rahvastikuprognoos aastani 2040 näitab, et rahvastik väheneb väljaspool Tallinna ja Tartut kiiresti, laste ehk kooliealiste hulk väheneb järgmise 15 aasta jooksul igas maakonnas. 

Siinsed omavalitsused on haldusreformi järel jätkuvalt naabritest nii pindalalt kui elanike arvult mitu korda väiksemad. Näiteks, kui Lätis ja Leedus on omavalitsuste mediaansuurus enam kui 25 000 inimest, siis Eestis üksnes 7750. 

Alustada saab sellest, et liita need omavalitsused, mille eelarvest enam kui poole moodustavad hariduskulud. Vaid hariduse pakkumiseks pole omavalitsust vaja pidada.  

2. Kohalikud teenused vajavad ümberkorraldusi  

Kuna inimeste arv omavalitsustes väheneb, peab seda kohalike teenuste pakkumisel arvestama. Läbi innovatsiooni, teenuste tellimise erasektorist ja teenuste tsentraliseerimise muutub kohalike avalike teenuste osutamine jätkusuutlikumaks.  

Osa teenuseid tuleb hoida elanikele ja ettevõtetele lähedal, kuid paljusid saab pakkuda maakonnakeskustes, veebis, periooditi või ettevõtete poolt. Teenused, millega omavalitsused toime ei tule, tuleb digitaliseerida, tsentraliseerida või anda erasektorile. Munitsipaliseerimine asemel jätkata erastamisega, sest vabaturu konkurents tagab nii parima teenuse kui konkurentsivõimelisema hinna.  

Teenuste puhul määrab toimivuse kvaliteet, see paneb inimesi ka näiteks kodukohast kaugemal asuvaid koole kui perearste valima. 

3. Kohalikud omavalitsused ettevõtlust meelitama  

Omavalitsused peaksid seadma esikohale investeeringute kaasamise ja erasektori töökohtade loomise ning menetluste ja planeeringute kiirendamise. Tegutsevate ja arenevate ettevõtetega püsivad kohalikes kogukondades ka töökohad ehk elu laiemalt. Samuti vajavad omavalitsused eelarvesse maksutulusid, mis luuakse üksnes ettevõtluses.  

Kui töökohti pole ja neid juurde ei teki, võime ükskõik kui palju omavalitsusi toetada, aga inimesed sinna pidama ei jää. 

Riik saab määratleda ettevõtluskeskkonna arendamise kohaliku omavalitsuse seaduses kohustusliku ülesandena ja luua maksustiimuli, mis motiveeriks omavalitsusi ettevõtlust aktiivselt toetama. 

Lisaks peaksid omavalitsused tegema senisest enam koostööd ja suurendama riigihangete läbiviimise võimekust ning arvestama hangetes lisaks hinnale kvaliteeti ja elukaare maksumust. See soodustab innovatsiooni ja keskkonnasõbralikke lahendusi.  

4. Koolipidaja peab ka vastutama  

Kohalik omavalitsus vastutab alus- ja põhihariduse eest, samal ajal ei saavuta iga neljas põhikooli lõpetaja miinimumtaset ja see piirab nende edasisi haridus- ja töövõimalusi. Vananeva ja väheneva rahvastikuga ühiskonnas ei saa me sellist kaotust lubada. See on koolipidaja vastutus.  

Tööandjad soovitavad kohalikel omavalitsustel sõlmida keskvalitsusega hariduslepe, mis tagaks hariduses selge vastutuse ja rahastuse.  

Koolivõrgu optimeerimine ning haridusjuhtimise kvaliteedi tõstmine võimaldaks parandada õpikeskkonda ja tõsta õpetajate palku.  

Videoloengud, tehnoloogiaklassid ja koolide koostöö aitaksid vähendada õpetajate koormust ja suurendada huvi reaalainete vastu. 

5. Õiglane üleminek olgu realistlik 

Õiglane üleminek peab hõlmama kõiki valdkondi ja piirkondi, mitte ainult põlevkivitööstust või Ida-Virumaad. Kui riik seab piiranguid mõnele sektorile, näiteks metsa-, turba- või maakasutusele, tuleb samal ajal pakkuda tuge – uute investeeringute, ümberõppe ja arenguvõimaluste kaudu. Enne piiravate otsuste tegemist tuleb arutada mõjutatud ettevõtjatega, millised on nende tulevikuplaanid ja millist tuge nad vajavad. 

Loe Tööandjate ettepanekutest põhjalikumalt siit (allalaetav PDF).