Tööandjad: välismaalaste Eestis tööle asumisel on suurim mure info liikumine

Välismaalaste Eestisse tööle ja elama asumisel on Tööandjate kogemusel probleeme nii info liikumise kui saatkondade võimekusega. Vastukäiva info tõttu on Eestisse tööle tulla soovijad võtnud ette kulukaid reise, mida saanuks vältida.

“Peamine murekoht on info liikumine. Lubasid tuleb taotleda nii tööandja kui töötaja poolelt ning samal ajal pidevalt korrigeerida töötaja ja tööandja vahelisi kokkuleppeid,” selgitas Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas liikmetelt kogutud tagasidet. “Riigilt on nõu ja abi saada väga keeruline. Vastuseid võib saada vaid ühe osapoole vaates, aga mitte protsessi kohta tervikuna.”

Siseministeerium plaanib muuta õigusakte, et korrastada välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamisega seotud regulatsioonid ning menetlusprotsessid ja seeläbi tugevdada rändekontrolli võimekust.

Tööandjate keskliit tõi siseministeeriumile saadetud kirjas välja, et saatkondade töös on ressursipuudus sedavõrd ulatuslik, et ei suudeta ettevõtjate vajadusi rahuldada ja viisa saamise järjekorrad ulatuvad mitme kuuni. Sellises olukorras on tööandjatel tööjõu kasutamise lühiajalise strateegia rakendamine võimatu. Samuti paistab silma suur viisade andmisest keeldumise rohkus ja seejuures pole saatkonnal põhjendamiskohustust ning menetlus on läbipaistmatu.

Lisaks puudub võimalus esitada dokumenid elektrooniliselt ja tehakse ka topelttööd. Viisataotluste menetlemisel ja vaiete esitamisel on Politsei- ja Piirivalveameti ning saatkondade praktika erinevad ega tugine kohati seadustele.

Millised probleemid on välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise ja elamisloa menetluses ning millised on tööandjate ootused info liikumisele ja iseteenindusvõimalustele, seda saab lugeda ministeeriumile saadetud vastusest.