Tööandjad soovitavad valitsusel jäätmereformi peatada
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit tegi täna valitsusele ettepaneku jäätmeseaduse muudatusega plaanitud kujul edasi mitte minna. Reformi mõjud on läbi analüüsimata ja valdkonnas vajalike muudatuste asemel toob see kaasa hulga probleeme.
“Tööandjad on pidanud jäätmereformi algatust tervitatavaks ning leiavad, et muutused jäätmevaldkonnas on väga vajalikud. Kahjuks peame täna tõdema, et käesolev seadusemuudatuste pakett on panustamas peamiselt süsteemi ümberkorraldamisesse, mitte reformi algse eesmärgi saavutamisesse,” rõhutas Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter valitsusele saadetud kirjas. “Leiame, et seaduse algset eesmärki silmas pidades – jäätmete ringlussevõtu suurendamine – ei muutu sisuliselt mitte midagi. Jäätmereform pakub tänasel kujul vaid pool lahendusest.”
Jäätmereformiga kaasnevad viis suuremat probleemi.
1. Munitsipaliseerimine halvendab konkurentsiolukorda
Seadusemuudatus halvendab jäätmeveo ja -käitluse valdkonnas konkurentsiolukorda, sest omavalitsused saavad suunata teenused oma ettevõtetele (mis on sisuliselt ühe valdkonna munitsipaliseerimine) ja see põhjustab turumoonutusi. Konkurentsiamet on sellele vastuolule viidanud, kuid seaduse koostajad on selle tähelepanuta jätnud.
2. Ringmajanduse tehnoloogiate areng pidurdub
Munitsipaliseerimine lahendab jäätmekäitluse baasvajadused, kuid peatab turupõhise arengu. Eesti suurust arvestades ei jää piisavalt jäätmevoogusid uute ringmajanduse tehnoloogiate arendamiseks, mis vajavad erasektori investeeringuid ja stabiilset jäätmevoogu.
3. Süsteem peab ettevõtetele olema mõistlik
Ettevõtjatel on keeruline hallata jäätmeprobleeme mitme partneriga, mis tekitab halduskoormust ja vähendab efektiivsust. Ettevõtete väljumine korraldatud jäätmeveost peab olema lihtsam. Tööandjate Keskliit soovib jätkata arutelusid ministeeriumiga, et leida pooli rahuldavad lahendused.
4. Jäätmereformi vastutaja on määratlemata
Jäätmereform ei sätesta selgelt, kes vastutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtide täitmise eest, põhjustades regulatiivset ebaselgust ja vajadust seadust uuesti korrigeerida. Samuti ei ole arvestatud Euroopa-üleseid reforme, mis sunnivad Eestit ühtse turu reeglitega arvestama.
Halvimal juhul tekib olukord, kus regulatsioon on dubleeritud – näiteks kavandatav pakendiseadus vs otsekohalduv ELi pakendimäärus. Jätkuvalt peame problemaatiliseks ambitsiooni ülereguleerida niigi keerulist ja ELi poolt reguleeritud valdkonda siseriiklikult oluliselt rangemalt.
5. Mõjusid pole piisavalt analüüsitud
Reformi mõjusid, nagu jäätmetasude suurust ja kehtestamise põhimõtteid, ei ole piisavalt analüüsitud. Enne muudatuste rakendamist tuleks läbi viia põhjalik mõjuanalüüs. Seadusemuudatuste praegusel kujul vastuvõtmisel kannatavad Eesti pakendiettevõtted ja toidutööstus, sest halduskoormus ja teenustasud suurenevad.
Tootjavastutus- ja taaskasutusorganisatsioonid on hinnanud, et muutused toovad nii halduskoormuse suurenemise kui teenustasude mitmekordse kasvu. Jääb arusaamatuks, miks täna hästi toimivat tootjavastutussüsteemi selliselt reformitakse. Seaduasjanda tahe võib olla kohalike omavalitsuste jõuõla suurendamine, kuid lisandväärtust see ühelegi osapoolele ei loo.
Loe Tööandjate keskliidu kommentaari kirjast valitsusele siit (Word, alla laaditav).