Tööandjad toetavad kliimaseadust: riigi roheplaan peaks andma kindluse investeerimiseks

Energiavarustus on elutähtis teenus ning elektrienergia pakkumisest sõltuvad mitmed teised rohepoliitika eesmärgid, nagu näiteks transpordi elektrifitseerimine, tööstuse automatiseerimine. Foto: Appolinary Kalashnikova/Unsplash

Eesti rohepöörde tegevusplaan peaks andma eesmärkide ja tegevusplaani osas piisava kindluse, et julgustada inimesi vastavatesse ettevõtetesse või haridusse investeerima, rõhutasid tööandjad riigi rohepöörde tegevusplaanile saadetud vastuses. Seetõttu toetavad tööandjad ka kliimaseadust.

13. jaanuarini said huvilised anda tagasisidet riigi rohepöörde tegevusplaanile, mille põhjal valmib tegevuskava riigi rohepöörde ellu viimiseks aastatel 2023-2025. Tööandjate keskliidult ja liidu liikmetelt laekus plaanile põhjalik tagasiside ja kommentaarid.

  1. Plaanis viidatakse Eesti Tööandjate Keskliidu manifestile „Aeg on olla ajast ees“, milles on viidatud vajadusele luua rohepöördeks pikk plaan. Tööandjate ootus on, et tegevusplaan annab ühised eesmärgid ja selguse, milline on teadmuspõhine ja realistlik plaan nende eesmärkide efektiivseks saavutamiseks. See peab andma elanikele ja ettevõtetele ka õiguskindluse, et need põhimõttelised eeldused, millele oma tulevik on rajatud, jäävad ühiskonnas võimalikult pikaks ajaks kehtima. Praegusel kujul ei ole tegevusplaan veel piisav nende ootuste täitmiseks.
  2. Tegevusplaani ajaline kehtivus pole piisav tööandjate vajaduste täitmiseks. Nagu dokument ise defineerib: „Eesti rohepöörde tegevusplaan on raamistik neile tegevustele, mis on vajalikud pikaajaliste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks.“ Kolmeaastane periood ei vähenda poliitilist riski ega vasta ka vajalike tehnoloogiliste jm muudatuste vajalikule perspektiivile, milleks võiks olla minimaalselt 10-20 aastat. Teeme ettepaneku mõelda läbi ja lisada tegevuskavva ka pikemaajalised eesmärgid ja tegevused, mis roheleppe ja riiklike arengukavade eesmärke toetavad.
  3. Kehtima jääb ka küsimus tegevusplaani õiguslikust jõust – mis tagab, et mistahes koosseisus valitsuskoalitsioon seda järgib. Tegevusplaani koostamisel tuleks küsida, millist lisaväärtust annab see juba kehtivatele või tulevikus vastuvõetavatele koalitsioonilepetele ja arengukavadele. Teeme ettepaneku olulisemad eesmärgid ja eeldused kehtestada seaduse vormis.
  4. Tegevusplaanile ei ole lisatud mõjuanalüüsi või viidet mõjuanalüüsidele, mille põhjal hinnata meetmete sobivust, efektiivsust, kulu ja teostatavust. Mõistame, et suur osa neist tuleneb varasemalt põhjalikult läbitöötatud dokumentidest, kuid tegevusplaani lugedes ja meetmeid tervikuna hinnates tekib hulganisti küsimusi. Ei saa nõus olla, et eelnõud menetletaks kiireloomulisena, kuna säästva arengu eesmärgid pole ka eestlastele mingi uus nähtus – võtsime säästlikule majandamisele suuna juba taasiseseisvudes, kui tootmissisendite eest turuhinda maksma asusime. Säästva majandamise eesmärk on kirjas ka Põhiseaduse §5.
  5. Rohepöörde tegevusplaani koostamisel on aluseks võetud erinevad valdkondlikud ja valdkondade-ülesed arengukavad, Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepe, rohepoliitika eksperdirühma raport ja ministeeriumide sisend. Oluline on, et rohepoliitika eksperdikomisjoni soovituste kõrval arvestataks ka avalikus kooskõlastusvoorus lisanduvat ekspertide ja ettevõtlusorganisatsioonide tagasisidet, et tegevusplaan saaks esinduslik ja kaasav. Ettevõtlusorganisatsioonid on juba andnud tagasisidet Roheleppele, „Fit For 55“ eelnõudele jne, mida oleks saanud samuti tegevusplaani sisendina kasutada.
  6. Tegevusplaani katusdokumentide nimistus pole nimetatud Roheleppe elluviimiseks vastu võetud regulatsioonipaketti Fit For 55, milles tuuakse mh eraldi välja ELi tööstuse innovatsiooni ja konkurentsivõime säilitamise ja tugevdamise eesmärk, tagades samal ajal kolmandate riikide ettevõtjatega võrdsed võimalused. Teeme ettepaneku see viide lisada.

Tööandjatena nõustume suuresti tegevusplaani väljakutsete kirjelduse ja probleemipüstitusega, kuid lisaksime mõned väljakutsed või täiendaksime olemasolevaid:

  1. Suurima tegevusala nii lisandväärtuse kui hõive poolest – töötleva tööstuse – rohelise transformatsiooni väljakutse fookus tuleks plaanis selgemalt välja tuua. Punktides „Konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamisele kaasaaitamine“ ja „Rohepöörde kolme põhieesmärgi saavutamiseks keskendub tegevuskava kõige vajalikumatele tegevustele kümnes valdkonnas“ on puudu viide tööstusele, kui suurimale tegevusalale nii Eestis kui mujal Euroopa Liidus ning mis ELi tasemel selgelt välja toodud. ELi rohepöörde dokumentides on nimetatud olulisemate valdkondadena on nimetatud kliima, keskkond, energia, transport, tööstus, põllumajandus ja jätkusuutlik finantseerimine.
  2. Konkurentsivõime fookus tuleks tegevusplaanis selgemalt välja tuua. Dokumendis on konkurentsivõime teemal esile toodud vaieldamatult olulisi innovatsiooni ja haridust. Euroopa liidu rohepöörde raamistiku alusel tuleks väljakutsetes ja tegevuste all viidata ka konkurentsivõimelisele ettevõtluskeskkonnale, mis võimaldaks Euroopa ja Eesti ettevõtetel edukalt konkureerida nii kestlikkuse mõttes kui hinnapõhise konkurentsivõime poolest rahvusvaheliselt.
  3. Peatükis „Õiglane üleminek“ tuleks väljakutsete nimistut laiendada kooskõlas ELi vastavasisulise raamistikuga. Õiglane üleminek (just transition) on tegevusplaanis käsitletud ELi raamistikuga võrreldes piiratuma käsitlusega, aga peaks olema sõnastatud laiemalt, arvestades kõiki ELi tasemel mõjutatuna toodud sektoreid ja ettevõtteid, mh LULUCF, transport jt. Samas pole praegune Õiglase Ülemineku rahastus piisav isegi Eestis juba adresseeritud tegevusaladel. Teeme ettepaneku väljakutsetesse tuleks lisada: Muude Rohelisest kokkuleppest enim mõjutatud valdkondade määratlus ja kaitse.
  4. Teeme ettepaneku peatükki „Teadmismahukas ja konkurentsivõimeline rohemajandus“ väljakutsena lisada: „Olemasoleva taastuvenergia tehnoloogia rakendamine.“ Seda seetõttu, et me ei pea tegema rohepöörde saavutamiseks ainult innovatsiooni, abiks oleks ka maailmas juba välja töötatud säästlikuma tehnoloogia rakendamine Eestis. See peaks samuti olema võimalusena adresseeritud.
  5. Peatüki Ringmajandus ja jäätmed väljakutseid tuleks laiendada järgmisega: „Jäätmehierarhia rakendamine energeetikas ja majanduses, et tagada ressursside väärindamine nii majanduse kui keskkonna jaoks kõrgeimal tasemel.“
  6. Kuigi lk. 8 on kirjas, et „Eesti, nagu ka teised Euroopa Liidu ja maailma riigid, planeerivad ja viivad rohepööret ellu esimest korda,“ peame vajalikuks märkida, et Eesti on olnud säästlikumal ja jätkusuutlikumal teel alates taasiseseisvumisest (sh nii statistika kui Põhiseaduse §5 põhjal) ja kuluefektiivsus valdava osa ettevõtjate loomulik püüdlus. Seega on erakordseks väljakutseks pigem roheleppe rakendamise tempo, ambitsioon ja regulatsioonide maht. Sellegipoolest nõustume, et praeguseks adresseeritud väljakutsete lahendamisel on esile kerkinud olulised puudujäägid oskusteabes – nii tehniliste lahenduste, oskuste ja teadmiste kui kvalifitseeritud tööjõu näol. Sellest tulenevalt pole varem planeeritud ka piisavas mahus investeeringuid.

Prioriteedid:

  1. Prioriteetsed peaksid olema tegevused, mis teadmuspõhiselt on Rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks efektiivseimad.
  2. Rohemajanduse tegevusplaani kõige olulisemad tegevused puudutavad meie hinnangul haridust ja oskuseid, teadust ning innovatsiooni ja roheinvesteeringuid. Need tuleks tööandjate hinnangul seada üldiseks prioriteediks, kuna neist sõltub enim, kas suudame kestlikku arengut saavutada konkurentsivõimeliselt. Tehnoloogia ja äri kestlikumaks muutmine, õiged juhtimisotsused jm eeldavad, et on olemas oskusteave. Näiteks Iiri ehitussektori esindusorganisatsioon töötas välja ehitusalase kestlikkuse teekaardi, mille neljast tegevusliinist kolm algab kvalifikatsioonide parendamisega. Täna on vajalikke insenere jm rohepöörde eksperte väga raske leida ja tasemeõpe on avalik teenus, mida peab juhtima riik.
  3. Energeetika valdkonnas tuleb keskenduda energiakandjate varustuskindluse tagamisele, sest energiavarustus on elutähtis teenus ning elektrienergia pakkumisest sõltuvad mitmed teised rohepoliitika eesmärgid, nt transpordi elektrifitseerimine, tööstuse automatiseerimine jne.

Konkreetsed tegevused:

  1. Tegevusplaanis on õigesti rõhutatud võimekust kiirelt ja paindlikult reageerida ootamatustele ja võimalikele erakorralistele oludele. Energiakriisi kontekstis tegi sellisteks kiireteks energia varustuskindluse parandamise meetmeteks ettepanekuid ka rohepoliitika eksperdirühm. Kuigi kõik sellised paindlikud või juhitavad võimsused ei toeta otseselt kestliku arengu eesmärke, siis eriti kui arvestada tegevusplaani lühikest ajalist perspektiivi, oleks asjakohane ka need tegevusplaanis välja tuua. Rõhutame, et samal ajal on ka taastuvenergeetika arengu kiirendamine samuti oluline nii julgeoleku, kliimaeesmärkide ja majanduse konkurentsivõime saavutamise aspektist.
  2. Valdkonda 2. „Kliimamuutusedlisada ülesanne: „Tõhustada teadustööd kliimamuutustele vastupidavama ja kliimamuutusi leevendava metsa kasvatamiseks ning majandamiseks.“ Oluline on arendada Eestis metsaselektsiooni, et toota kliimamuutustele vastupidavamaid metsataimi nii kohalike puuliikide seast, kui uurida tuleviku muutuvas kliimas perspektiivseid puuliike meie metsadesse, et tagada jätkusuutlik ja kliimamuutustega kohanev metsasektor.
  3. 5. valdkonna peatükki „Muldade hea seisundi kaitse ja selle taastamine“ lisada ülesanded:
    • Mikroplastide ja ravimijääkide sattumise vältimiseks muldadesse kehtestada  reoveemudade kasutamisele normid (piirmäärad) ja analüüsi kohustuse tingimused põllumajanduses kasutamiseks nt väetistena.
    • Töödeldud puidu kasutamisest puidukatlamajades ja nende tuhkade kasutamine põllumajanduses tingitud riskidest, määrata puidutuhkade kasutamisele põllumajanduses täpsemad normatiivid ja analüüsi kohustus.
    • Reoveest ja reoveemudast eemaldatud madala süsiniku jalajäljega fosfori ja lämmastiku kasutamise lubamine  loomasöötade ja põllumajandusväetiste tootmisel.
  4. Valdkonna 5. „Elurikkus, maakasutus, bioressursid“ osas teeme ettepanekud:
    • Tegevuse 5.17 „LULUCF-i eesmärkide täitmiseks täiendavate meetmete analüüs ja kokku leppimine“ alla lisada: „Koostada tegevuskava metsandussektori konkurentsivõime, tööhõive ja investeerimiskindluse tagamiseks, arvestades LULUCF sektorile seatud eesmärkidega.“
    • Tegevuse 5.26 „TAIE teekaartide rakendamine: kohalike ressursside väärindamine – puit“ alla lisada: „Koostada väheväärtusliku puidu Eestis väärindamise kava, et anda pikem kasutusiga energiapuidule, millest praegu toodetakse pelleteid või eksporditakse Eestist välja.“ Väheväärtusliku puidu väärindamiseks on vaja Eestis arendada puidukeemiatööstust sarnaselt lähiriikidele, samuti arendada uusi innovaatilisi puidukeemia abil valmistatavaid tooteid. Puidukeemiatööstusel on suur potentsiaal rohepöörde elluviimisel, et asendada seni fossiilsel toorainel põhinevaid materjale.
  5. Tegevusvaldkond 8. „Rohemajandus“ käsitleb ettevõtete toetamist rohepöörde elluviimisel. Näiteks on punktina 8.18 toodud “Kestliku ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete kirjeldamine (olemasolevate ELi dokumentide baasil)”. Nn kestlikkusega seotud administratiivkohustused ja nõuded puudutavad ettevõtteid juba täna ning muutuvad ühe relevantsemaks nii ettevõtete juhtimisel kui ettevõtete arendamiseks vajalike investeerimisotsuste tegemisel. Seda arvestades teeme ettepaneku välja töötada riigipoolsed juhendid, mis võimaldaks täpsemalt saada selgust rohelise taksonoomia, kestlikkusealase aruandluse, kestlikkusealasest hoolsuskohustusest jm kohustustest, kuid ka ESG põhimõtete rakendamisest praktikas. Soovitame metoodika väljatöötamisel kaasata vastavad spetsialistid ka erasektorist, sh finantsvaldkonnast (pankadest). Sama valdkonna punkt 8.28 käsitleb ettevõtete koolitamist rohepöördega seotud regulatsioonide kohta. Märgime, et kindlasti tuleks muuhulgas korraldada koolitusi, mis keskenduvad just suur- või väikeettevõtete arenguvajadustele.
  6. Tegevusvaldkond 8. „Rohemajandus“ peatüki „Ettevõtete toetamine rohepöörde elluviimisel“ alla lisada ülesanne: „Eesti ettevõtetele Kestliku ja vastutustundliku ettevõtluse (ESG; GHG) mõõdikute ja arvutusmudelite väljatöötamine“.
  7. Tegevusvaldkonda 9. „Ringmajandus ja jäätmed“ teeme ettepaneku lisada järgmised ülesanded:
    • Läbipaistvuse suurendamine jäätmekäitluse riigihangetes.
    • Ringluslahenduste arendamine või selle toetamine probleem- ja ohtlike jäätmete valdkonnas.
    • Kohalikele omavalitsustele olmejäätmete ringluseesmärkide seadmine.
    • Üle-Eestiliste KOJV hankepõhimõtete kehtestamine liigiti kogumise tagamiseks.
    • Tarbijatele suunatud pakendite ja jäätmekonteinerite ühtlustatud märgistamine, et tõhustada jäätmete liigiti kogumist.
    • Jäätmehoolduse järelevalve kavandamine sh digitaalsete sõidulehtede kohustus ja reaalajas jäätmetoimingute fikseerimine.
    • Jäätmekorralduse digitaliseerimise rahastusmeetmete väljatöötamine.
    • Ülesande 9.11. juures tuleb kaaluda teenuse sisseostmist erasektorist, kui selline võimekus on ka erasektoril olemas.
    • Ressursitõhususe meetme kavandamine ringluslahenduste kasutuselevõtmise kiirendamiseks ja skaleerimiseks, toetades sarnaseid ja konkureerivaid projekte st mitte seada toetuse saamise eelduseks tehnoloogia või lahenduse esmakordsust.
  8. Tegevusplaani tuleks lisada ülesanne ja eesmärgid halduskoormuse ja aruandluskohustuse vähendamiseks. Ettepaneku eesmärk on üleliigse teabe-, aruandlus- ja raporteerimiskohustuse vältimine, et bürokraatia- ja halduskoormuse tõus ise ei hakkaks suurendama inimtegevuse jalajälge.

Lisaks kommenteeris Eesti Tööandjate keskliit, et rohepöörde valdkondade ja tegevuste ulatust arvestades on mõistetav, kui Eesti rohepöörde tegevusplaan ei saa kunagi lõplikult valmis. Energeetikaprojektide tasuvus sõltub suuresti volatiilsest energiahinnast, iga päev toob rohepöördega seotud teadusliku avastuse või innovatsiooni ja iga päevaga on ettevõtjate kliendid nõus üha rohkem maksma kestlike toodete ning teenuste eest. Seega on mõistetav, et tegevusplaani tuleb muuta.

Samas peaks plaan andma eesmärkide ja esialgse tegevusplaani osas piisava kindluse, et julgustada inimesi vastavatesse ettevõtetesse või haridusse investeerima.

Jälgi Eesti Rohepöörde tegevuskava kooskõlastamist siit.

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields