Tööandjad pole nõus riikliku lepitaja töö õiguskantslerile andmisega
Eesti Tööandjate Keskliit ei nõustu riikliku lepitaja ülesannete õiguskantslerile üle andmisega, sest sellega võetakse tööturu osapooltelt ära õigus riikliku lepitaja kandidaadi nimetamiseks.
Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas selgitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Erkki Keldole saadetud tagasisides, et tööandjad mõistavad muudatuse ajendiks olevat kulude kokkuhoidu, kuid seda ei saa teha tööandjate ja töötajate esindajate õiguste kärpimisega. Seda enam, et kulusid eeldab ka õiguskantslerile uute ülesannete lisamine, kasvõi uute ametnike tööle võtmiseks, koolitusteks jne.
“Me ei saa nõustuda, et tööturu osapooltelt võetakse ära õigus riikliku lepitaja kandidaadi nimetamiseks,” rõhutas Aas. “Leiame, et riiklik lepitaja kui isik peab omama kogemusi ettevõtlusest, tööturust ja kollektiivsetest töösuhetest, samas kui õiguskantsleril peab olema akadeemiline juriidiline haridus ning ta peab olema tunnustatud jurist. Töötülide lahendamine pole aga üldjuhul juriidiline vaidlus.”
Aasa sõnul sobib riiklikuks lepitajaks praktilise töökogemusega inimene, kes tunneb hästi tööturu valdkonda ning suudab edukalt pooli nõustada ning läbirääkimisi pidada. Samuti peab ta olema vaidlevate poolte jaoks piisavalt usaldusväärne ja autoriteetne. “Sellised isikud leitakse tavapäraselt mõlema tööturu osapoole, tööandjate ja ametiühingute, koostöös ja nende ettepanekul,” märkis Aas. “Õiguskantsleri nimetab aga ametisse riigikogu presidendi ettepanekul ning tööturu osapoolte ettepanek ei oma siinkohal mingit rolli. On täiesti selge, et õiguskantsleri põhifookus ja kompetents ei ole tööturuga seotud.”
Riik rikub järjest enam head tava
Lisaks eeltoodule tõid Tööandjad välja, et riigil on kujunenud ebameeldiv praktika, kus tööturu osapooletele antakse eelnõudele arvamuse avaldamiseks äärmiselt ebamõistlik tähtaeg. Samuti häirib suundumus, et järjest enam soovivad osad poliitikud võtta üle sotsiaalpartnerite rolli (nt alampalga küsimustes). “See ei kõnele heast poliitilisest kultuurist,” rõhutas Aas.
Seetõttu on Tööandjad veendunud, et ka praeguse lepitaja töökorralduse juures on võimalik kulude kärbe ilma, et sellega saaks riikliku lepitaja funktsioon oluliselt kahjustada.
Loe Tööandjate keskliidu tagasisidet kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõule siit (Wordi fail).