Tööandjad on sidefirmade regulaatortasu vastu

Eesti Tööandjate keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on side-ettevõtetele regulaatortasu kehtestamise vastu. Järelevalvet on mõistlik ja õiglane rahastada läbi maksutulude riigieelarvest.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Mait Palts rõhutasid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole saadetud pöördumises, et ettevõtlusorganisatsioonid on vastu sellele, et riik plaanib kehtestada sideettevõtjatele sideteenuste käibel põhinevat regulaatortasu eesmärgiga tagada lisarahastus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA).

“Kui avaliku sektori funktsioonide täitmiseks pole vahendeid, tuleb asuda vähendama regulatsiooni, mille üle järelevalvet teostada ning avalikke teenuseid tegevuse tõhustamiseks automatiseerida ja digitaliseerida,” rõhutasid Palts ja Aas. “Riik ega ka ettevõtjad ei peaks praeguses riigieelarve olukorras rahastama kõiki tegevusi, mida asutused soovivad täita, vaid üksnes neid tegevusi, mis on ühiskonnale äärmiselt vajalikud. Praeguse teadmise põhjal ei ole aga sideregulaatori täiendav rahastamine meie hinnangul hädavajalik.”

Ettevõtjate esindajate sõnul on vastu olemiseks järgmised põhjused:

Riik ei peaks oma tuumikülesannete täitmiseks koguma ettevõtjatelt täiendavat tasu.

Ettevõtlusorganisatsioonidele valmistab tõsist muret viimaste aastate trend, kus riik soovib oma tuumikülesannete täitmise, sh järelevalve teostamise jätta erasektorile või panna erasektorit riigi tuumikülesannete täitmise eest täiendavalt maksma.

Riik peab jätkuvalt rahastama riigi tuumikfunktsioone, sh järelevalve teostamist ja regulaatorteenuse osutamist riigieelarvest. Sideettevõtjad juba maksavad nii väga suures mahus makse kui ka lisaks sellele tasuvad riigile ka mitmeid eritasusid (sh näiteks raadiosageduste ja numeratsiooni riigilõive), mille arvelt on võimalik selleks tegeliku ja põhjendatud vajaduse olemasolul suurendada ka TTJA rahastamist.

Suurem osa järelevalve teostamisest ja regulaatorteenuse osutamisest on rahastatud läbi riigieelarve. Siiski on Eestis ka mõned erisused, näiteks seoses finantssektori järelevalve ning toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalvega. Eesti ei peaks selliseid erisusi pidevalt juurde looma, kui need erisused ei tulene just Euroopa Liidu õigusest. Euroopa Liidu õigusaktidest ei tule aga kohustust, et ettevõtjad peavad kasvõi osaliselt rahastama eraldi tasuna sideturgude ja -teenuste reguleerimise ja järelevalvega seotud teenuseid.

Sideettevõtjad juba maksavad lisaks maksudele riigile ka mitmeid väga ulatuslikke eritasusid (sh näiteks raadiosageduste ja numeratsiooni riigilõive), mille arvelt on võimalik tegeliku vajaduse olemasolul suurendada TTJA rahastamist.

Sideettevõtjatele tasu kehtestamine vähendab kõikide kindlustunnet.

Regulaatortasu maksmise kohustuse kehtestamine tekitab ka teistes valdkondades tegutsevates ettevõtjates ebakindlust, sest pole teada, mis on järgmine valdkond, kus kehtestatakse kergekäeliselt järjekordne järelevalvetasu, regulaatortasu või muu sarnane tasu või lisakoormis.

Majanduslanguse ajal ei ole mõistlik kehtestada uusi makse ega tasusid.

Eesti majandus on langenud 2022. aasta teisest kvartalist. Majanduslanguse ajal ei tuleks üldreeglina kehtestada uusi makse, tasusid, lõive ega tõsta olemasolevaid, sest see vähendab ettevõtjate konkurentsivõimet. Samas Eesti on majanduslanguse ajal juba tõstnud erinevaid makse, tasusid ja lõive, jätmata puutumata ainsatki sektorit või ettevõtet. Julgeolekumaksu ja mootorsõidukimaksu kehtestamisega jätkub see trend ka edaspidi.

Sellistes niigi hoogsa maksukoormuse kasvu tingimustes ei ole mõistlik kehtestada ettevõtjatele veel uusi täiendavaid tasusid, sest see süvendab omakorda ebakindlust, kiirendab hinnatõusu ja vähendab investeeringuid. See võib kokkuvõttes ka riigirahanduse probleeme veelgi süvendada.

Avaliku sektori töötajate arvu tuleb vähendada, mitte suurendada.

Väljatöötamiskavatsuse kohaselt suurendatakse regulaatortasu kehtestamise järel sideregulaatori teenistuskohtade ja tegevuskulusid 70%. Riik peab vähendama avaliku sektori töötajate arvu, mitte suurendama. Väljatöötamiskavatsus on selle eesmärgiga selgelt vastuolus.

Lisaks on plaanitav muudatus vastuolus valitsuse uuendatud tegevusplaaniga, mille kohaselt tuleb vähendada keskvalitsuse, sh riigiasutuste töökohtade arvu ning kärpida tööjõu- ja majandamiskulusid aastatel 2025-2027.

On oht, et avaliku sektori töötajate arvu kasv soodustab edaspidi ülereguleerimist ja bürokraatia jätkuvat kasvu Eestis, ohustades seeläbi veelgi Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Kui avaliku sektori funktsioonide täitmiseks pole vahendeid, tuleb asuda vähendama regulatsiooni, mille üle järelevalvet teostada ning avalikke teenuseid tegevuse tõhustamiseks automatiseerida ja digitaliseerida. Kümne aastaga on avalikku sektorisse lisandunud üle 20 000 töötaja. Suurem osa neist on küll hõivatud hariduse ja tervishoiu sektoris, kuid väheneva rahvastikuga riigis tuleb sel puhul muid ülesandeid vähendada või efektiivsemaks muuta.

Avaliku sektori töötajate arvu kasv loob eeldused ülereguleerimiseks ja bürokraatia jätkuvaks kasvuks.

Regulaatortasu kehtestamise järele puudub mõjuv põhjus.

Ettevõtlusorganisatsioonid ei ole saanud sideettevõtjatelt ega ka teistelt isikutelt tagasisidet, et sideregulaatori töös esineks olulisi võimelünki. Seetõttu ei ole vajalik suunata TTJA-le täiendavaid ressursse.

Kui TTJA näeb, et sideregulaatorile tuleb eraldada lisaressurssi, siis tuleks seda teha ameti sisemiste ressursside ümberjaotamise teel või muuta olemasolevate teenuste osutamine efektiivsemaks, näiteks kasutades senisest rohkem erinevaid digilahendusi. Kui ressursse ei ole võimalik ümber jagada, siis tuleb täiendavat rahastust küsida riigieelarvest ja vajadust täiendavalt põhjendada.

Riik ega ka ettevõtjad ei peaks praeguses riigieelarve olukorras rahastama kõiki tegevusi, mida asutused soovivad täita, vaid üksnes neid tegevusi, mis on ühiskonnale äärmiselt vajalikud. Praeguse teadmise põhjal ei ole aga sideregulaatori täiendav rahastamine meie hinnangul hädavajalik.

Loe Tööandjate ja Kaubandus-Tööstuskoja vastust ministrile siit (Wordi fail).