Tööandjad lükkavad ümber müüdid ja valed paindliku töötamise kohta
Suuremad Eesti ettevõtlusliidud toetavad Riigikogu õiguskomisjonile saadetud kirjas töölepingu seaduses plaanitud muudatusi tööaja paindlikumaks kokku leppimiseks. Lisaks juhivad liidud tähelepanu, et muudatuste kohta ringleb rida valesid ja müüte.
Riigikogu õiguskomisjoni menetlusse jõudsid töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad tööandjal ja töötajal tööaega senisest paindlikumalt kokku leppida. Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja 10 siinset ettevõtlusliitu juhivad oma toetuskirjas tähelepanu nende muudatuste vajalikkusele Eesti tööturul ja lükkavad ümber tööõiguse paindlikumaks muutmise kohta levivaid müüte, valesid ja eksiarusaamu.
“Töölepingu seadusega paindlikuma tööaja kokku leppimise võimaldamine on töösuhetes viimase 10 aasta parim uudis. Seda vajavad tööandjad, aga küsivad ennekõike töötajad,“ selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. „Muudatused ei puuduta täistööajaga töötavaid inimesi, vaid neid töötajaid ja tööandjaid, kes vajavad tööajas suuremat paindlikkust näiteks hooajalisuse, õpingute, tervislike või perekondlike põhjuste tõttu.“
Töölepinguseadus sellist paindlikkust hetkel ei võimalda ja seetõttu on kasutatud võlaõiguslikke lepinguid nagu käsundus- või töövõtuleping. Need aga ei anna erinevalt töölepingust töötajale mitmeid tagatisi nagu näiteks töö- ja puhkeaja piirang, õigus põhipuhkusele, miinimumpalk, tööohutuse tagamine tööandja poolt või tagatised lepingu lõpetamisel.
„Seega kasvab töölepinguseaduse kaasajastamisega osaajaga töötaja kindlustunne, sest ka talle hakkavad need tagatised kehtima. Inimeste valedega hirmutamise asemel tasub nende teadlikkust kasvatada, võimalusi ja õiguseid selgitada, et neid vajadusel töösuhetes võimestada,” rõhutab Käpp.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnab, et pärisorjuse kaotamisest on möödunud üle 200 aasta ning ka täna ei ole mõistlik piirata iseotsustamise õigust. „Me väärtustame ühiskonnana aina rohkem vabadust ise otsustada, kuidas töötame ning milline töövorm meile kõige paremini sobib. Töölepingu seaduse muudatused on selge samm selles suunas, et töösuhted oleksid kaasaegsed ja võimaldaksid inimestel ning ettevõtetel paremini tulla toime tänapäeva töömaailma vajadustega,“ sõnas Palts ning lisas, et paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimaluse loomisega ei kaasne kõrgendatud riski töötajale, sest eelnõu näeb ette tingimused paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimiseks.
Siiski ringleb avalikus arutelus plaanitud muudatuste kohta rida müüte ja eksiarvamusi
– Näiteks on väidetud, et töötajast saab lepingu nõrgem pool, kindlustunde ja kaitseta. Vastupidi. Plaanitud muudatused puudutavad inimesi ja tööandjaid, kes tahavad tööaega paindlikumalt kokku leppida. Osad neist teevad seda juba täna ehk kellegi koormust asendama ei hakata. Küll paraneb võlaõiguslike lepingute asemel edaspidi töölepingute kasutamisel osaajaga töötajate kindlustunne, sest neile laienevad sotsiaalsed garantiid.
– Veel on väidetud, et ületunnitasu kaob ära. Ei kao, sest seda reguleeriv paragrahv jääb kehtima ehk kokku lepitud aega ületav töö on ületunnitöö.
– Ekslik on väide, et noorele või katseajal töötasu maksmine alammääras on ebavõrdne. Näiteks teenindus pakub noortele esimest töökogemust, kus väljaõppe korraldab tööandja. Kuna neil puudub kogemus, peegeldab tasu nende tulemusi, kuid kogemuse ja panuse kasvades tõuseb ka sissetulek.
– Uuenduste avalikkuse ette jõudmise järel on kõlanud veel ühiskonna usaldust õõnestavaid väiteid, et tööturu osapooled jäeti seaduse menetlemisest kõrvale. See ei vasta tõele. Töötamise paindlikkuse suurendamisest on tööturu osapooled juba aastaid arutanud. Samuti on huvitatud osapooled olnud menetluse käigus kaasatud ja saanud anda tagasisidet.
“Peab arvestama, et eelnõu on kompromiss, sest näiteks tööandjad ja töötajad näevad vajadust veel paindlikuma tööõiguse järele. See, et tulemus ei vasta 100% soovidele, ei tähenda, et kaasamist polnud,“ märgib Ain Käpp.
Toetuskirjaga ühinesid Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Restoranide ja Hotellide Liit, Eesti personalijuhtimise ühing PARE, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Masinatööstuse Liit ja Eesti Ehitusettevõtjate Liit.
Loe täispikkuses toetuskirja siit (allalaetav Wordi fail).