Tööandjad: ettevõtlus on kohalike omavalitsuste hea elu eelduseks

Tööandjate hinnangul peab kohalike omavalitsuste valimiste eel tõsiselt arutama, milliseid muutusi toob kaasa inimeste kolimine tõmbekeskustesse ja kuidas meelitada omavalitsustesse ettevõtteid. Maksutulud, mis tagavad omavalitsuste toimimise, sünnivad just ettevõtlusest. 

„Omavalitsused peaksid võistlema uute investeeringute ja töökohtade nimel, mitte neid kergekäeliselt tõrjuma. Eesti maapiirkondades on liigsete piirangute ja „hääleka vähemuse“ protestide äri- ja ehitustegevuse laiendamine muutunud ülimalt keeruliseks, mis seab ohtu Eesti majandusarengu ja kiirendab ääremaastumist,“ selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eel. „Kui investeeringud kaovad, kaovad ka töökohad, poed, koolid ja lasteaiad.“ 

Tööandjad rõhutavad, et omavalitsustel ja nende juhtidel tuleb arvestada Eesti demograafiliste muutustega ehk väheneva sündivusega ning inimeste liikumisega tõmbekeskustesse. See eeldab reforme kohaliku elu korraldamisel ja avalike teenuste pakkumisel ning nende üle peab enne 19. oktoobril toimuvaid valimisi arutelusid pidama. 

„See võib tähendada keerukaid, aga hädavajalikke otsuseid ja ümberkorraldusi ning võimet neid muutusi vedada ja üldsusele selgitada. Seetõttu on tööandjate ootused kohaliku elu vedajate juhtimisoskustele ja -võimetele kõrged – kohaliku elu kvaliteet ja areng on nende kätes,“ rõhutas Sutter. 

Kõik otsused, mis parandavad kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonda, ei ole aga omavalitsuste ainupädevuses. Need eeldavad head koostööd riigi ja teiste omavalitsustega. 

Eesti Tööandjate Keskliit, mis esindab suuremaid tööandjaid, esitab viis konkreetset ettepanekut kohalike omavalitsuste valimistel osalevatele poliitilistele ühendustele ja erakondadele, et tugevdada ettevõtluskeskkonda ja tagada kohaliku elu kestlik areng. 

1. Haldusreformiga tuleb jätkata 

Kohaliku elu kvaliteetne korraldamine 79 omavalitsuses pole jätkusuutlik – Eestis pole selleks piisavalt inimesi ega vahendeid. Rahvastik väljaspool Tallinna ja Tartut väheneb kiiresti, samas on Eesti omavalitsused endiselt väiksemad kui naaberriikides. Näiteks omavalitsused, mille eelarvest enam kui poole moodustavad hariduskulud, tuleb liita. Ainult hariduse pakkumiseks ei ole omavalitsust vaja pidada. 

2. Kohalikud teenused vajavad ümberkorraldusi 

Avalike teenuste jätkusuutlikkus kohalikes omavalitsustes eeldab innovatsiooni, erasektori kaasamist ja teenuste tsentraliseerimist. Osa teenuseid tuleb hoida elanikele ja ettevõtetele lähedal, kuid paljusid saab pakkuda maakonnakeskustes, veebis või periooditi. Paljud tugiteenused, sotsiaalabi, maksuhaldus ja arstiabi on juba liikunud riigi tasemele, kus nende kvaliteet on paranenud. 

Planeeringute ja lubade menetluse takistuseks ning venimiseks pole sageli mitte seadused, vaid haldussuutmatus. Teenused, millega omavalitsused toime ei tule, tuleb digitaliseerida, tsentraliseerida või anda erasektorile. Vabaturu konkurents tagab nii parima teenuse kui konkurentsivõimelisema hinna. 

Munitsipaliseerimise asemel tuleks jätkata erastamist – nt ühistransport, toitlustus, IKT-teenused.  

Omavalitsused peaksid tegema senisest enam koostööd ja suurendama riigihangete läbiviimise võimekust. Riigihangete puhul tuleks hinnata mitte ainult hinda, vaid ka kvaliteeti ja elukaare maksumust, et soodustada innovatsiooni ja keskkonnasõbralikke lahendusi. 

3. Kohalikud omavalitsused ettevõtlust meelitama 

Omavalitsused peaksid seadma esikohale investeeringute kaasamise ja erasektori töökohtade loomise. Selleks võiks luua selge ettevõtluse arendamise strateegia ning jälgida selle tulemusi. 

Ettevõtluskeskkonna arendamine võiks olla määratletud kohaliku omavalitsuse seaduses kohustusliku ülesandena.  

Planeeringumenetlused tuleb muuta kiiremaks ja bürokraatiavabamaks, et investeeringud ei takerduks. Uute investeeringute meelitamine algab omavalitsusjuhtide avatud ja paindlikust suhtumisest. 

Ettevõtluse edendamiseks soovitavad tööandjad kehtestada omavalitsustele rahalise stiimuli. Kuna suurem osa tuludest laekub töötavate inimeste elukoha töökoha alusel ja vaesemate omavalitsuste puhul kompenseeritakse mahajäämust tasandusfondist, peaks tasandusfondi kaudu toimuv ümberjagamine motiveerima omavalitsusi ettevõtlust aktiivselt toetama. 

4. Koolipidaja peab ka vastutama 

Kohalik omavalitsus vastutab alus- ja põhihariduse eest, mis moodustab umbes poole omavalitsuste eelarvest. Samal ajal ei saavuta iga neljas põhikooli lõpetaja miinimumtaset, mis piirab nende edasisi haridus- ja töövõimalusi. Vananeva ja väheneva rahvastikuga ühiskonnas ei saa me sellist kaotust lubada – koolipidajad peavad tegutsema otsustavalt. 

Tööandjad soovitavad kohalikel omavalitsustel sõlmida keskvalitsusega haridusleppe, mis tagaks selge vastutuse ja rahastuse. Koolivõrgu optimeerimine ning haridusjuhtimise kvaliteedi tõstmine võimaldaks parandada õpikeskkonda ja tõsta õpetajate palku. Videoloengud, tehnoloogiaklassid ja koolide koostöö aitaksid vähendada õpetajate koormust ja suurendada reaalainete huvi. Kõik see eeldab süsteemset koostööd riigi, omavalitsuste ja ettevõtjate vahel. 

5. Seiske selle eest, et üleminek puhtale majandusele toimuks realistlike eesmärkide alusel ning ettevõtete konkurentsivõimet toetavalt 

Õiglane üleminek peab hõlmama kõiki sektoreid ja piirkondi, mitte ainult põlevkivi või Ida-Virumaad. Kui riik seab piiranguid mõnele tegevusalale – nagu metsatööstus, maakasutus või turbatööstus –, tuleb pakkuda tuge uute investeeringute, ümberõppe ja arengu võimaluste kaudu. Eeldame, et õiglase ülemineku puhul on piiravate otsuste puhul enim puudutatud ettevõtjatega läbi arutatud, millised võiksid olla nende edasise arengu võimalused, investeerimisvajadus ja millist abi on selleks vaja. 

Loe Tööandjate ettepanekutest põhjalikumalt siit (pdf-fail).