Tööandjad ei kooskõlasta uuendatud energiamajanduse arengukava ENMAK
Kuigi värskendatud energiamajanduse arengukavas (ENMAK) on varasemate versioonidega võrreldes tehtud mitmeid olulisi ja positiivseid täiendusi, siis puudujääkide tõttu Tööandjate Keskliit arengukava ei kooskõlasta.
“On positiivne, et olete ENMAKi lisanud energiahinna konkurentsivõime fookuse, kuid endiselt on see andmepõhiselt sisustamata, see tähendab, et puudub prognoos või analüüs nende hinnatasemete saavutamiseks vajalike strateegiate väljaselgitamiseks,” kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juht Hando Sutter kliimaminister Andres Suttile saadetud tagasisides. “Olemasoleva info pinnalt ei ole meil võimalik ENMAKit kooskõlastada.”
Tööandjatele on ENMAKi varasemates versioonides ja valitsuste energiapoliitilistes otsustes olnud eelkõige probleemiks otsuste arusaamatu põhjendatus ning energia lõpphinnaga mittearvestamine. “Energiamajanduse otsused, sealhulgas poliitilised otsused tuleks teha andmepõhiselt, läbipaistvalt ja lisaks varustuskindluse ning energiatõhususe suurendamisele tuleb suuremasse fookusesse võtta ka energia konkurentsivõimeline lõpphind äritarbijale,“ rõhutas Sutter.
Samas ei ole liidu liikmete hinnangul piisavalt põhistatud, et arengukavas kirjeldatud meetmed selle eesmärgini ka viivad. Et konkurentsivõimelise hinna eesmärk saaks jõustatud, teeb liit neli ettepanekut.
1. Viia läbi elektrihinna modelleerimine või prognoos, et selgitada, milline strateegia või meetmed viiksid piisavalt stabiilse ja konkurentsivõimelise lõpphinnaga varustuskindluseni. Praegusel kujul on ENMAK veel liialt väärtuspõhine ja deklaratiivne ega sisenda kuigi palju kindlustunnet ei tootjale ega tarbijale. ENMAKi kinnitamiseks on liiga vähe infot.
2. Kehtestada taskukohasus ka Eleringi varustuskindluse hindamise protsessi kohustuslikuks osaks. See tähendab, et edaspidi tuleks regulaarselt hinnata, milliste reservide ja tasudega varustuskindlust tagatakse, milline oli lõpp-tarbijale elektri koguhind, seejuures võrdluses Läänemere-äärsete riikide elektri lõpphinna struktuuriga.
3. Viia lõpuni elektrihinna diferentseerimine tööstustarbijate jaoks, kellele energiakomponent on konkurentsivõime seisukohast olulisema tähtsusega. Äritarbija jaoks on olulised sisendid nii elekter, gaas kui vedelkütused.
4. Seista Euroopa institutsioonides selle eest, et heitmekaubanduse süsteemid ETS ja ETS2 ei tõrjuks kaasaegseid juhitavaid võimsusi turult välja, kuna vajame neid nii varustuskindluse tagamiseks kui sageduse hoidmiseks.
ENMAKis 14 kriitilist puudust
Lisaks tõid keskliidu energia töörühma liikmed värskendatud arengukava puudustena välja 14 kriitilist puudust.
Näiteks ei ole ENMAKi menetlus kooskõlas teiste seotud arengukavade ja õigusaktidega, nagu kliimaseadus, REKK 2030, Transpordi- ja liikuvuse arengukava 2021-2035, KPP2050, Eesti 2035, elektrituru seadus, taastuvenergia direktiiv jne.
Samuti ei ole uuendatud arengukava endiselt analüütiliselt kõigist varustuskindluse aspektidest valideeritud, sest energiatõhususe teekaartide uuring ja elektrihinna modelleerimise hange on alles pooleli. Selgusetu on ka, mida peetakse silmas energiamajanduse turupõhise arendamise all, kui riik jätkab toetuste kavandamist. Üle on hinnatud vesiniku rolli Eesti energiamajanduses. Läbi on analüüsimata välisühenduste põhjendatus ja mõju energiahinnale ning regiooni teiste riikide energiaplaane. Turumahtude prognooside lähteandmeid pole selgitatud ja prognoosid on suure kõikumisega.
Loe Tööandjate keskliidu põhjalikku tagasisidet energiamajanduse arengukavale siit (pdf-fail).