Töö- ja puhkeaja nõuete täitmine graafikuga tööl alates 1. jaanuarist
Tööinspektsioon teeb 2024. aasta esimestel kuudel uute, kevadel jõustunud Euroopa Kohtu otsusest lähtuvate töö- ja puhkeaja nõuete täitmise üle graafikuga töö puhul nõustavat järelevalvet ning kaardistab tööandjate peamisi murekohti.
Eile toimus kolmepoolne kohtumine Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu ning majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo vahel. Kohtumise peamine aruteluteema oli Euroopa Kohtu kevadine kohtuotsus ning selle mõju graafikuga töötajate töö- ja puhkeaja nõuetele.
Töö- ja puhkeaja nõuete muutuse tingib kohtuotsus
Eesti töölepingu seadus näeb ette, et töötajal peab olema igapäevane puhkeaeg (vähemalt 11 tundi järjest) ning iganädalane puhkeaeg (tavalise tööaja puhul vähemalt 48 tundi järjest või summeeritud tööaja puhul vähemalt 36 tundi järjest).
Kohtuotsuse kohaselt peab igapäevane puhkeaeg eelnema iganädalasele ehk töötajale tuleb vähemalt kord nädala jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg (11 tundi + 36 või 48 tundi = kokku 47 või 59 tundi).
Kohtumisel arutati tööandjate tähelepanekuid ja leiti, et oluline on kaitsta töötajate tervist ja abistada neid tööandjaid, kellel on erinevatel põhjustel keeruline uuest tõlgendusest lähtuvalt graafikuid koostada.
Tööinspektsioon hakkab töö- ja puhkeaja nõuete üle järelevalvet tehes lähtuma uuest tõlgendusest alates 1. jaanuarist 2024, kuid ennekõike keskendutakse esimestel kuudel tööandjate toetamisele ja nõustamisele, kuidas uusi nõudeid ellu rakendada. Samuti lepiti kohtumisel kokku, et nii keskliidud kui Tööinspektsioon koguvad järgnevatel kuudel infot selle kohta, kuidas uue tõlgendusega kohanemine õnnestub.
Minister: trahvimine pole eesmärk
Minister Tiit Riisalo sõnul ei ole riigi eesmärk uuest aastast tööandjaid trahvima hakata, vaid vajadusel toetada tööandjaid pikema puhkeajaga töögraafikutele üleminekul. „Euroopa Kohtu otsus töö- ja puhkeaja tõlgendamisele on loonud uue olukorra, mille rakendamine nõuab põhjalikumat ettevalmistust ja seda, et ühiskond oleksid nendeks muudatusteks valmis. Tunnustan neid tööandjaid, kes on end juba uute reeglitega kurssi viinud ja oma töögraafikud vastavalt ümber teinud, kuid paraku on meil ka hulk tööandjaid, kel täna on graafikute ümbertegemise ja tööjõu leidmisega raskusi. Kuigi uute nõuete täitmisega tuleb edasi minna, siis mõistame, et see võib tööandjatelt eeldada muudatusi töökorralduses ning oleme valmis neid vajadusel nõustama,“ selgitas Riisalo.
„Uute reeglite kehtestamine on osadele tööandjatele paras väljakutse, et tagada häireteta töökorraldus ja teenuste kättesaadavus. Samuti tuleb arvestada, et kui kohtu antud tõlgenduse mõte on kaitsta töötajate tervist, võib tegelik mõju graafiku alusel töötajate puhul olla ka vastupidine. Kui töötajal jäävad pikemad pausid oma põhitöökohal, võivad nad sissetuleku säilitamiseks hakata tegema kõrvaltöid mujal, mis ei pruugi nende tegelikku puhkeaega pikendada. Selliseid riske ja kaudseid mõjusid tuleb kindlasti lähiajal analüüsida,“ rõhutas Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Nii Ametiühingute Keskliidu tegevjuht Kaia Vaski kui Tööinspektsiooni juhi Kaire Saarepi sõnul on pikem puhkeaeg töötajate jaoks tervitatav.
Muutuvtunni kokkuleppega minnakse edasi
Lisaks arutati kohtumisel, kuidas minna edasi muutuvtunni kokkulepetega, mille pilootprojekt lõppeb 2024. aasta juunis. Nii Eesti Tööandjate Keskliidu kui Eesti Ametiühingute Keskliidu hinnangul tasub muutuvtunni lepingutega edasi minna, kuna see võimaldab tööaega paindlikumalt planeerida nii töötajal kui tööandjal. Samas rõhutasid tööandjad vajadust seniseid tingimusi lihtsustada. MKM analüüsib koostöös partneritega, kas ja kuidas muutuvtunni lepingute tingimusi muuta ning kas on vajadust näiteks sihtgrupipõhise lähenemise järele või saab võimaldada täiendavat tööaja paindlikkust läbi kollektiivlepingute.
Lisaks andsid MKMi võrdsuspoliitika valdkonna eksperdid ülevaate palkade läbipaistvuse direktiivi ülevõtmise tööplaanist ning arenduses olevast Palgapeegli rakendusest. Direktiivi eesmärgiks on saavutada olukord, kus naistele ja meestele makstakse võrdväärse töö eest võrdset tasu, lisaks tuleb suurematel ettevõtetel hakata avalikustama andmeid palgalõhe teemal. Uued nõuded hakkavad Eestis kehtima 2026. aastal ning praegu valmistatakse ette siseriiklikku seadusandlust.