Riigireformi Radar: riigireformi edenemisele hinne 3 miinusega, avansina
Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis loodud algatus Riigireformi Radar annab riigireformi edenemisele hindeks “kolm miinusega”, sest ehkki reformi senist kulgemist ei saa rahuldavaks pidada, on käsil mitmeid lootust andvaid samme.
„Teatud mõttes on tegemist avansiga, mille taga on soov innustada poliitikakujundajaid ja valitsust riigireformiga sisulisemalt tegelema,“ ütles radari üks eestvedajaid, Praxise riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp. „Riigireformi sildi all toimetatakse päris palju, on nii häid kui ka küsitavamaid algatusi, seega ei saa öelda, et midagi ei tehta. Vaatame huviga, kas ja kuidas plaanid ja mõtted realiseeruvad. Suureks probleemiks on aga see, et tegevused on seostamata, puudub ühtne eesmärk ja terviklik tegevuskava. Oluline on, et riigireform ei jääks paari-kolme ministri teha, vaid et kogu valitsus tegutseks siin ühtse ja ambitsioonika meeskonnana.“
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on riigireform üks suuremaid ja olulisemaid väljakutseid, mille ees valitsus täna seisab. Kuna Eesti elanikkond vananeb ja väheneb, muutub riigi ülalpidamine aina kallimaks.
„Kuidas me tagame võimeka, jõukohase ja usaldusväärse riigi nõnda, et inimeste heaolu ei väheneks ja avalike teenuste kvaliteet ei langeks, vaid ikka paraneks, selles on küsimus,“ ütles Tamsar. „Oleme murelikult jälginud, kuidas riigireform kipub jääma üksikute tegevuste tasemele, nagu ühtne kärpimine avalikus sektoris või omavalitsuse suuruse küsimus haldusreformis, kuid sellest on vähe. Riigireform saab õnnestuda, kui see on ambitsioonikas. Radariga soovimegi hoida riigireformi edenemist pidevalt avalikkuse tähelepanu all ning selgitada, kuidas erinevad otsused või protsessid mõjutavad riigi toimimist ja nõnda kõigi eestimaalaste eluolu.”
Positiivsete tegevustena tõi Riigireformi Radari meeskond välja näiteks Eesti Maksu- ja Tolliameti ja Statistikaameti algatuse „Aruandlus 3.0“ (eesmärk on vähendada ettevõtjatelt küsitavaid andmeid), nelja ministeeriumi koostöös korraldatava nullbürokraatia projekti (kogutakse ettevõtetelt ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks), justiitsministri jõulise tegutsemise eelnõude koostamisel mõjuanalüüside ja väljatöötamiskavatsuste nõudmisel, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi süsteemse töö avalike teenuste digitaliseerimiseks, riigiauditiga alustamise, samuti riigihalduse ministri ametikoha loomise.
Miinustena toob radar muuhulgas esile seda, et valitsusasutused ei käi ühte jalga – samal ajal kui ühes ministeeriumis arutletakse halduskoormuse vähendamise üle, valmivad teised ettepanekud seda tõsta. Valitsuse avaliku sektori kärpekava ei arvesta vastassuunaliste protsessidega (valitsusasutused peaksid tööle võtma 1000 erivajadustega inimest, personali juurdevõtmise vajadus seoses EL eesistumisega jne). Endiselt on nõrk strateegiline eelarvestamine, näiteks Ida-Virumaa tegevuskavas puudub paljudel tegevustel maksumus. On mitmeid näiteid formaalsest kaasamisest, kus partnerid oleks nagu arutellu kutsutud, kuid nende antud sisendiga tegelikult ei arvestata. Peamine probleem on aga riigireformi tegevuskava puudumine ja nõrk koordineerimine.
Riigireformi Radar hakkab reformi edenemist hindama kord kvartalis. Hinde annab konsensuslikult kolleegium, kuhu kuuluvad lisaks Toomas Tamsarele ja Annika Uudelepale Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, vandeadvokaat ja õigusteadlane Jüri Raidla, ettevõtjad Olari Taal ja Heldur Meerits, AS Starman juhatuse esimees Aivo Adamson, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, ajaloolane ja mõtleja David Vseviov, Hoolekandeteenused AS juhatuse esimees Maarjo Mändmaa, õppejõud ja teadlane Tiina Randma-Liiv, riigivalitsemise eksperdid Külli Sarapuu ja Külli Taro.
Lisaks kvartaalsele hinnangule avaldab Riigireformi Radar regulaarselt kommentaare, kus analüüsib erinevate poliitiliste otsuste ja protsesside mõju riigivalitsemise eri aspektidele ja riigireformi eesmärkide poole liikumisele.
Loe täispikka hinnangut ja vaata lisaks: www.reformiradar.ee