OSKA uuring: inseneride nappus pidurdab tööstuse arengut

OSKA värskest masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse valdkonna uuringust selgub, et inseneride ja teiste tehnilise kõrgharidusega spetsialistide nappus ning ebapiisav järelkasv on juba ülikriitiline ning seetõttu tuleks nii kõrg- kui kutseõppe tehnikaerialadel uue tööjõu kasvatamine kohe käima lükata.

„Tööstuses võib inseneride ebapiisav kättesaadavus saada takistuseks ettevõtete ja kogu valdkonna arengule, kuna suuresti toetub just neile tootearendus ja tootmise tõhustamine,“ sõnas OSKA analüütik Mare Uiboupin.

Nõudlus masina-, metalli- ja elektroonikatoodete järele nii Euroopas kui ka kogu maailmas kasvab. Globaalsel turul konkureerides ja tootlikkuse suurendamiseks on vaja Eestis luua rohkem omatooteid ja pakkuda nutikaid terviklikke insener-tehnilisi lahendusi. Automatiseerimisega suurendatakse valdkonnas tootmismahtusid, kuid ei vähene tööjõuvajadus.

OSKA prognoosi kohaselt vajab masina-, metalli- ja elektroonikatööstus järgneval kümnendil märgatavalt rohkem toote- ja protsessiarenduse ning automatiseerimisega seotud töötajaid: insenere, tehnikuid, mehhatroonikuid. Väikest töötajate arvu kasvu prognoositakse ka metalltoodete viimistlejatele, masina- ja metallitööstuses seadmete koostajatele ning elektroonikatehnikutele. Mootorsõidukite hoolduses on oodata mootorsõidukite tehnoloogilise arenguga seonduvalt diagnostikute arvu väikest kasvu.

Erialase õppe lõpetajatest on puudus

Tervikvaates kasvab hõivatute arv masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse põhikutsealadel 2031. aastaks umbes 1000 töötaja võrra ehk ligi 3% ning mootorsõidukite hoolduses jääb samaks.

Valdkond vajab järgneval kümnendil igal aastal üle 900 uue töötaja. Erialase tasemehariduse lõpetajaid on aastas vaja umbes 750. Uiboupin selgitas, et kõiki oskustöötajaid ei ole vaja tingimata õpetada tasemeõppes ning mitmele ametialale saab tööle asuda ka koolituste kaudu. Samas tehnilist kõrgharidust eeldavatel ametikohtadel töötamiseks peab olema tasemeharidus omandatud.

Paraku on Eestis kõrgharidusõppes tehnika, tootmise ja töötlemise erialadel lõpetajate arv tööjõuvajadusest väiksem. Kõrgharidusega spetsialistide tööjõuvajaduse katmiseks on masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses kolmandik koolilõpetajaid puudu. Kutseõppes on erialade populaarsus erinev, ega vasta tööturu vajadustele. Autoerialade lõpetajate arv ületab oluliselt tööjõuvajadust, samas masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse jaoks on koolilõpetajaid ebapiisavalt.

Valdkonnaga seotud kutseõppes on viimastel aastatel lõpetajate arv vähenenud viiendiku võrra ning kõrghariduses kümnendiku võrra. Kõrgtasemel spetsialistide puuduses teeb tööandjaid eriti murelikuks magistriõppe lõpetajate ja vastuvõetute arvu vähenemine.

OSKA uuringus tõdetakse, et valdkonna tööstusettevõtted vajavad jätkuvalt välistööjõudu nii tippspetsialistide kui ka tootmistöötajate tasemel.

Huvi tehnikaalade vastu peab tekkima juba põhikoolis

Selleks, et Eestis kasvaks peale uus põlvkond tehnikahuvilisi noori, tuleb tehnikaerialasi populariseerida üldhariduse esimestest astmetes alates. „OSKA uurigu raames läbi viidud intervjuudes tõdesid eksperdid, et huvi reaalainete vastu kaob juba põhikoolis, mistõttu jõuab järjest vähem noori õppima tehnilisi erialasi,“ sõnas OSKA uuringujuht Ingrid Lepik. OSKA hinnangul peaks üldhariduses rohkem tähelepanu pöörama praktilisele ja huvipakkuvale MATIK-õppele (MATIK on vaste ingliskeelsele akronüümile STEAM (Science, Technology, Engineering, the Arts and Mathematics), mis on viiel valdkonnal tuginev praktilise kallakuga õpe – matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria ja kunst).

Samuti tuleks OSKA hinnangul analüüsida laia ja kitsa matemaatika õppe eristamise vajadust gümnaasiumiastmes, kuna valik kitsa matemaatika kasuks võib vähendada noorte võimalusi jätkata karjääriteed inseneri- jt tehnilistel erialadel. Sageli on laia matemaatika riigieksami sooritamine vähemalt 50% tulemusele üheks eelduseks kõrghariduses tehnilisele erialale sisseastumisel.

Ka Tööandjad on veendumusel, et tuleb lõpetada matemaatika õppekava jaotamine kitsaks ja laiaks, sest riigieksamite tulemused näitavad, et gümnasistide baasteadmised halvenevad. Kitsa matemaatika valinud noored kitsendavad oma valikuid nii haridustee jätkamisel kui ka tööturul. Kuna tehnoloogia roll elus suureneb, kasvab ka vajadus seda mõista ja tööturul osalemiseks kasutada. Toetame tehnoloogiaõppe, mille sisse kuuluvad ka inseneeria ja robootika, kohustuslikuks muutmist ja laialdasemat ettevõtlusõpet koolides. Tööandjate haridusalaste ettepanekutega on võimalik tutvuda Tööandjate manifest 2022 “Aeg on olla ajast ees” kolmandas peatükis “Hästi elame vaid tarkade ja tervete töötajatega”.

Osapooled teevad tihedat koostööd

Positiivsena koorus valdkonna ekspertidega tehtud intervjuudest välja see, et tööandjad on rahul tasemeõppe lõpetajate oskuste ja teadmistega.  Koostöö ettevõtete, liitude ja koolide vahel on hea ning ettevõtted ise panustavad märkimisväärselt järelkasvu.

OSKA hinnangul on oluline jätkata valdkondade ülese tehnikaalade „inseneriakadeemia“ koostööprogrammi loomisega, mille plaanitavad tegevused aitavad tõsta noorte huvi tehniliste erialade, sh inseneri elukutse vastu ja laiendada inseneeria valdkonna populaarsust.

OSKA tutvustab uuringut 27. aprillil kell 11 Zoomis. Liitu infotunniga ja tutvu ka uuringu terviktekstiga.

Tuleviku oskuste ja tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo oska.kutsekoda.ee kodulehelt.