Muudatused välismaalaste seaduses teevad värbamise lihtsamaks

1. jaanuaril 2016. aastal jõustuvad muudatused välismaalaste seaduses, millega soodustatakse nende välismaalaste Eestisse saabumist ning lühiajaliselt Eestis viibimist või elama asumist, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Ülevaade tööandjate jaoks olulisematest muudatustest:

Eestis lühiajaliselt viibiva välismaalase või tähtajalise elamisloa alusel viibiva välismaalase töötamine renditöötajana

Eestis lühiajaliselt viibivale välismaalasele või tähtajalise elamisloa alusel viibivale välismaalasele luuakse võimalus töötada Eestis ka renditöötajana kasutajaettevõtte juures töölepingu seaduse §6 lõike 5 tähenduses. Muudatuse tulemusena on Eesti tööandjatel võimalus värvata välismaalasi värbamisprotsessi lihtsustavate teenuste kaudu, mida pakuvad personalirendiettevõtted.

Renditöö võib registreerida lühiajalise töötamisena või anda välismaalasele elamisloa töötamiseks renditöötajana juhul, kui:

• Eestis registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana ning;
• tööandjal on deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses töötasufondist, mis tagaks renditööga seotud nõuete ja kohustuste katmise.

Deposiitkonto peab olema avatud Eestis registreeritud krediidiasutuses krediidiasutuste seaduse tähenduses ning kui tegu on tähtajalise deposiidiga, siis peab deposiidil olev summa olema tagatud kogu lühiajalise töötamise või tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul.

Tulenevalt renditöö olemusest, kus renditöötaja asub reaalselt tööd tegema kasutajaettevõtja juures, nähakse seaduses võrrelduna tavapärase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks elamisloa taotlemisega ette teatud erisused:

• lühiajalise töötamise puhul võetakse välismaalasele makstava tasu maksmise aluseks personalirendiettevõtte põhitegevusala asemel kasutajaettevõtja põhitegevusala;
• kui välismaalane taotleb elamisluba töötamiseks renditöötajana, hinnatakse Eesti Töötukassa loa taotlemisel renditöötaja värbamise põhjendatust. Selgitatakse, kas kasutajaettevõtja töökohta on võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning kas töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ja Eesti Töötukassa andmetele tuginedes;
• kui välismaalane teeb Eestis renditööd, on lisaks personalirendiettevõttele ka kasutajaettevõtjal kohustus kontrollida, kas tema juures renditööd tegeval välismaalasel on Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus.

Elamisluba töötamiseks

Eesti Töötukassa loa võib anda korraga mitme välismaalase Eestisse töölevõtmiseks senise ühe välismaalase asemel, kui vastavate oskuste ja kvalifikatsiooniga tööjõudu ei ole Eestist leida. Eesti Töötukassa luba ei ole enam seotud konkreetse välismaalase isikuga, sest Töötukassa ülesanne ei ole hinnata konkreetset välismaalast, vaid Eesti tööjõuolukorda. 
 
Eestisse tööle tulnud välismaalasel võimaldatakse kasutada oma teadmisi ja oskusi maksimaalselt, lubades tal töötada samaaegselt mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi. Muudatusega kaotatakse ära erisused, millega nõutakse teise tööandja juurde tööleasumisel Töötukassa luba või seaduses sätestatud määras töötasu maksmist.

Tippspetsialisti tööle võtmisel ei laiendata nõuet, et äriühing peab olema Eestis registreeritud vähemalt 12 kuud, kui äriühingu emaettevõtja on tegutsenud vähemalt 12 kuud ja emaettevõtja käive aastas on vähemalt kümme miljonit eurot. Taotlemiselt tuleb tööandjal esitada eelnimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.

Laieneb asutuste ring, kes saavad tuua teadlasi lihtsustatud korras Eestisse tööle. Lisaks positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele saab tööandjaks olla õppeasutus, kel on kehtiv institutsionaalne akrediteering või riigi – ja kohaliku  omavalitsuse  asutuste  riiklikku  registrisse  kantud  asutus, kelle  põhitegevusalaks  on teadus- ja  arendustöö.

Erandite hulka, kes võivad taotleda elamisluba töötamiseks ilma Eesti Töötukassa loata ning palgakriteeriumit täitmata, lisanduvad lisaks välismaalastele, kes on omandanud kõrghariduse Eestis bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppes, ka välismaalased, kes on omandanud kõrghariduse Eestis rakenduskõrgharidus õppes ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes.

Üldjuhul saab abikaasa taotleda elamisluba Eestis elava välismaalase juurde tingimusel, et viimane on Eestis elanud püsivalt kaks aastat. Erandite hulka, kelle puhul ei nõuta eelnevat kaheaastast Eestis elamist, lisanduvad bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes elamisloa õppimiseks saanud välismaalased.

Elamisluba ettevõtluseks

Kaotatakse tähtajalise elamisloa ettevõtluseks saanud välismaalase Eestis töötamise erisused.

Eestist eemalviibimist on võimalik registreerida ka juhul, kui välismaalane kavatseb viibida ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegelemise eesmärgil.

Muud olulisemad muudatused

Taotlusprotsess muutub selgemaks ja vähem bürokraatlikumaks. Kasutusele võetakse uued standardiseeritud ja lihtsustatud taotlusankeedid ning korrastatakse taotlusele lisatavate lisadokumentide loetelusid. Muudatus puudutab nii kolmanda riigi kodanikke kui ka Euroopa Liidu kodanikke ja Eesti kodanikke.

Luuakse uus elamisloa andmise alus “tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks” välismaalasele, kes on vähemalt kolm aastat Eestis elanud ja kelle senine tegevus on olnud kooskõlas eelmise elamisloa tingimustega.

Luuakse pärast elamisloa kehtivuse lõppemist 90-päeva pikkune üleminekuperiood (v.a. Eesti kõrgkooli lõpetanud välistudengid ja teadlased/õppejõud 183 päeva), mille jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel. Näiteks töötamiseks mõeldud elamisloa lõppedes on võimalus taotleda Eestist lahkumata elamisluba ettevõtluseks või õppimiseks mõeldud elamisloa lõppemisel minna üle elamisloale töötamiseks.

Üldjuhul tuleb elamisloa taotlus esitada välisriigis Eesti välisesinduses, kuid erandite hulka, kellel on võimalik elamisloa taotlus esitada Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses, lisanduvad järgmised alused:

• välismaalane, kellel on õigus viibida Eestis ajutiselt elamisloa kehtivuse lõppemist 90-päeva või 183 päeva (välistudengid ja teadlased/õppejõud);
• välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks;
• välismaalane, kes viibib Eestis seaduslikult, kui ta taotleb elamisluba õppimiseks riiklikult tunnustatud õppekava alusel bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes;
• välismaalane, kes on omandanud Eestis kõrghariduse rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes, magistriõppes või doktoriõppes;
• välismaalane, kes viibib Eestis seaduslikult, kui ta taotleb elamisluba õppimiseks vabatahtlikuks teenistuseks Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustatud noorteprojekti või -programmi raames;
• viimases kolmes punktis nimetatud välismaalase abikaasa, alaealised lapsed ja täisealised lapsed, kes terviseseisundi või puude tõttu ei ole suutelised iseseisvalt toime tulema.

Täpsem info:
PPA kodulehel (NB! muudatused lisatakse nende jõustumisel)
Infotelefonil 612 3000 (E-R 8.00-19.00)
Emaili teel teeninduskeskus@politsei.ee