Konkursi “Parim juht 2024” finalist Olavi Lepp: tasub olla kasulik inimene

Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. Pigem annab tagasi mõtestatud, rahulik ja hea tuju loov töökultuur. „Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti.“

Olavi Lepp jagas oma juhtimiskogemust Äripäeva raadio saates „Juhi jutud“. Saatesarjas tutvustame ka kaht teist finalisti. 24. aprillil kõlas eetris intervjuu Miltton New Nordics juhi Annika Arrasega ja 8. mail jõuab eetrisse intervjuu OIXIO Grupi juhatuse esimehe Ivo Suursooga. Konkursi võitja ehk parim juht 2024 selgub 17. mail Pärnu juhtimiskonverentsil.

Siin on mõned juhtimismõtted vestlusest Olavi Lepaga:

Tööle peab tulema hea tujuga.

Üksi ei jõua mitte kuhugi. Juht loob keskkonna, et inimesed saaksid eesmärki võimalikult rahus ja mõnusas tempos ning heas tujus nagu täita. Ettekujutus sellest, et juht tekitab meeletu pinge ja siis me tuleme selle pingega kuidagi toime ning teeme siis meeletult üle ootuste tulemusi – mina sellesse ei usu. Mulle ei meeldi nii töötada. Pigem tahaks tegutseda mõtestatult, rahulikult ja heas tujus. Regulaarselt räägin sisepöördumistes sellest, kui tähtis on tulla hea tujuga Liivalaia maja (Swedbanki peakontor) uksest sisse. Eeldan, et teeme kolleegidena kõik selleks, et ülejäänud tuleksid ka hea tujuga tööle. Kui juba hommikul on energia maas ja saabud ohkega majja, siis on ikka midagi väga valesti.

Kui ise ei usu, siis kuidas kedagi kaasa tõmbad?

Juhiks saamise eeltingimus on usk sellesse, et asju saab teha. Miks sa võiksid üldse juht olla, kui sa ei usu strateegilisse eesmärki või kuidas peaks keegi teine sellesse uskuma, et see on saavutatav? Pigem tuleb juhina mõelda ka sellele, et võid ise uskuda ja hirmsa sisemise leegiga põleda, aga kui teised ei usu, siis sellest pole mitte midagi kasu. Hästi suur ülesanne ongi selgitada, mis on igaühe roll just täna. Meil on uue peamaja ehitamine, projektijuht võibolla tegeleb kõige otsesemalt sellega, aga iga töötaja teeb mingi rolli ja kõik saavad aru, et ehitavad seda suurt maja.

Kaasamine ja tegutsemine toovad tulemuse.

Ei maksa alahinnata inimeste soovi käia sisse tallatud radu. Tihtipeale oleme iseendale mõtte maha müünud, et see on erakordselt hea plaan ja siis tahaksime kohe jooksma hakata. Kaasamine on oluline, et tekiks arusaam, et nüüd tahame asju teistmoodi teha. Kui kivid hakkavad loksuma, siis on see võimalik. Kui kõik on paigas, siis on väga raske.

Eesti ja Skandinaavia ettevõtluskultuuri vahe on see, et Eestis tahaksime kärsitult kohe tegudele hüpata ja tulemuste poole minna, sest lahendus on peas sündinud. Rootslased suudavad palju rohkem adra seadmist harjutada, et kõik oleks päriselt ühel joonel. Kui siis minema hakatakse, siis on protsess sujuv ja selge. Meie otsustame pigem käigu pealt ümber ning see on ka meie tugevus. Neid kahte maailma – ettevalmistav ja kiiresti tegudele orienteeruv – kokku võiks tuua midagi edukat.

Aega ei saa juhtida, tegevusi saab.

Juhi aeg kulub sinna, kuhu juht selle prioritiseerib. Mulle meeldib mõte, et sul on kogu sinu aeg. Kogu aeg. Seega jutt sellest, et mul pole aega, ei saa olla tõsi. Küsimus on selles, mida sa ajaga teed. Aega ei saa juhtida, aeg kulgeb omas tempos. Juhtida saab oma tegevusi ajas. Peab valima, millega tegeleda. See taandub kiiresti prioritiseerimisele.

Juhtidele meeldib tegeleda asjadega, mis panevad neid ennast hästi tundma ja see on inimlik. Ühe uuringu järgi kuulub tippjuhi aeg enim sinna, kust valdkonnast juht on tulnud. Kui oled tulnud turundusest, on ka see lemmik ja tahaks seal sekkuda. Tasub kaaluda, kas olen mingisugustel kohtumistel selle pärast, et mulle see teema meeldib või mind on sinna päriselt vaja.

Üks kord tee kohe ja siis delegeeri.

Mulle meeldib põhimõte, mis on kirjas ainsas ajajuhtimise raamatus, mida ma lugenud olen (David Allen „Getting Things Done“) – kui asi võtab alla kahe minuti, tee see kohe ära. Vastasel korral hakkad mõtlema, kas peaksin tegema, delegeerima, emotsiooniga tegelema või kellelegi selgitama. See võtab rohkem aega. Kui see väike tegemist nõudev asi on ühekordne, siis on lihtsam asi ära teha. Kui regulaarne, tuleb delegeerida. Lisaks pole üldse halb aeg-ajalt teha selliseid väikeseid asju, sest siis on tunne, et midagi väikest ja võidukat sai lõpule viidud ka. Tihti on eesmärgid mitme aasta peale ja arengud väga pikad.

Tippjuhi ressurss on kallis. Omanik on võtnud tippjuhi tööle, et mingisugust strateegilist agendat ellu viia. Kui see aeg hakkab kuluma triviaalselt väikeste asjade peale, siis see on lihtsalt väga kulukas.

Hea on olla kasulik.

Mul on üks põhimõte, mida kasutasin juba enne tippjuhiks saamist – ära kunagi eskaleeri probleemi. Eskaleeri vähemalt kaks lahendust, mille vahel valida. Siis oled sa organisatsioonile kasulik ja üldiselt on hea olla kasulik inimene. Et kui tuled ruumi, siis inimesed võiksid tunda, et saabus inimene, kes aeg-ajalt pakub ka lahendusi, mitte ei ütle ainult, mis on halvasti. See on hea juhi tunnus.

Kas Olavi Lepp tahaks iseenda alluvuses töötada?

No ikka tahaks. Pigem arvan, et olen mõistlik ja hea juht. Tean oma nõrkusi ja loodan, et ei delegeeri endale neid asju, mis mulle ei meeldi.

Üks küsimus Olavi Lepalt Eesti juhtidele.

Olavi Lepp küsib: Kus on sinu tähelepanu – kas tänases või näiteks sellel, mis peaks toimuma kolme aasta pärast?

Kuula lisa raadiosaatest „Juhi jutud“!

Millise õpetliku kogemuse sai Olavi Lepp Erkki Raasukeselt, miks juht peab oma häält kasutama ka oma organisatsiooni väliselt, kuidas kasvatada järelkasvu ja paljust muust saab kuulata saatest „Juhi jutud“.

Tasub teada “Parim juht 2024” konkursist

• Parima juhi konkurssi korraldavad Äripäev, personalijuhtimise ühing PARE, Eesti Tööandjate Keskliit ja Pärnu juhtimiskonverents.
• Konkursi eesmärk on tunnustada head juhtimist ning tõsta esile silmapaistvaid Eesti juhte.
• Konkursile said nominente esitada kõik soovijad. Lõppvaliku tegi žürii.
• Žürii hindas finalistide ja lõppvaliku juures juhitava ettevõtte või organisatsiooni pikaajalisi häid tulemusi, juhi pikaajalist head mainet ning juhi panust Eestile laiemalt kui oma organisatsioon. Samuti PARE juhtimisbaromeetri abil töötajate hinnangut ettevõtte juhtimisele.
• Sel aastal tähistab parima juhi valimise traditsioon 11. sünnipäeva. Varasematel aastatel on tiitli võitnud Lauri Tabur, Anne Samlik, Erkki Raasuke, Bo Henriksson, Kai Realo, Jaanus Vihand, Otto Pukk, Margus Rink ja Madis Toomsalu.

Artikkel ilmus ajalehes Äripäev.