Konkursi “Parim juht 2024” finalist Ivo Suursoo: lahjade eesmärkide seadmine on ohtlik

Parima juhi konkursi finalist OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo ütleb, madalate eesmärkide seadmine on ohtlik, sest see laseb asjadel senisel viisil edasi kulgeda, kuigi jätkuvaks kasvamiseks peaks muutuma.

Ivo Suursoo jagas oma juhtimiskogemust Äripäeva raadio saates „Juhi jutud“. Saatesarjas tutvustasime ka kaht teist finalisti. 24. aprillil kõlas eetris intervjuu Miltton New Nordics juhi Annika Arrasega ja 1. mail Swedbanki juhi Olavi Lepaga. Konkursi võitja ehk parim juht 2024 selgub 17. mail Pärnu juhtimiskonverentsil.

Siin on mõned juhtimismõtted vestlusest Ivo Suursooga:

Minu kirg on visioon.

Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe. Olen viimased 5-7 aastat tegelenud sellega, et tuua oma juhtkonnas unistamine strateegia osaks. Täna on rohkem kui kunagi varem vaja mõelda visioonile. Oma ettevõttes oleme seadnud seitsme aasta visiooni ja sellest võtnud esimesed kolm aastat ning öelnud, et see on esimene mäetipp, sinna jõudmiseks paneme selgemad sihid. Seitse aastat selline unistavam siht.

Ega me tulevikku ju näe ja selge, et hindame ka valesti ning seda tuleb ka aktsepteerida. Aga me oskame unistada, kus võiks olla seitsme aasta pärast ja oskame visioneerida, mis on selle unistuse elemendid. See moodustabki selgroo. Kui selgroog ja suund on paigas, siis muutused hakkavad sellele tuginema. See aitab ka väga muutlikes oludes hakkama saada.

Ambitsioon paneb mõtlema.

Juhtimise kõige ohtlikum tööriist pidi olema see, et seatakse orgaanilisi eesmärke, nagu näiteks „kasvame 10 protsenti“. Selle peale hakkab inimese aju automaatselt niimoodi tööle, et me teeme sedasama asja, aga 10 protsenti kiiremini. Reeglina ei ole see lahendus. Kui sa ütled, et võtame ambitsiooni kasvada kaks-kolm korda, siis see paneb inimesed mõtlema sellele, et see tähendab tõenäoliselt millegi teisiti tegemist. Paneb mõtlema, mida teisiti teha.

Mida soovitaks oma kogemuselt noorele iseendale?

Põhiline soovitus oleks fookus ja delegeeri. Mulle meeldib hästi palju käsi külge panna, aga tegelikult on kümneid ja sadu inimesi, kes teevad paljusid asju, tunnistame ausalt, minust oluliselt paremini.

Ühiskonda panustamine on oluline.

Soov ühiskonda tagasi anda on mul olnud mõnda aega. 2018. aastal tegin otsuse, et 20% oma ajast, sisuliselt üks tööpäev nädalas, tegelen nende asjadega, millel on laiem ühiskondlik mõju. Nüüd olengi panustanud, kõigepealt infotehnoloogia ettevõtete liidus, hiljem Tööandjate keskliidus läbi erinevate projektidele.

See panustamine loob avarama silmaringi ja annab võimaluse vaadata ka iseenda ettevõttele laiema pilguga. Minu kompetents on seotud innovatsiooni ja idigtaliseerimisega. Soovin neis valdkondades, et ühiskonnas muutuks pilt paremaks ja seal on kindlasti ka kaudne mõju ettevõtte tulemuslikkusele.

Kes ei tunnista eksimusi, nendest ka ei õpi.

Meie organisatsiooni väärtus on avatus, räägime asjadest nii nagu on. Kui eksime, siis tunnistame seda. Võti on selles, et need, kes ei tunnista eksimusi, nendest ka ei õpi. Õppimine toimub siis, kui mõistan, et läks valesti. Värbamisel saab inimestel paluda oma eksimustest rääkida ja näha, kui julgelt nad vigu tunnistavad. Kui vigu ei olegi, siis see oleks kahjulik kultuurile.

Üks küsimus Ivo Suursoolt Eesti juhtidele.

Ivo Suursoo küsib: millest sa päriselt unistad?

Kuula lisa raadiosaatest „Juhi jutud“!

Milliseid aja juhtimise võtteid Ivo Suursoo kasutab, mida õpetasid kriisid, kuidas meeskond pärast ebaõnne taas ühe eesmärgi nimel tööle panna ja paljust muust saab kuulata saatest „Juhi jutud“.

Tasub teada “Parim juht 2024” konkursist

• Parima juhi konkurssi korraldavad Äripäev, personalijuhtimise ühing PARE, Eesti Tööandjate Keskliit ja Pärnu juhtimiskonverents.
• Konkursi eesmärk on tunnustada head juhtimist ning tõsta esile silmapaistvaid Eesti juhte.
• Konkursile said nominente esitada kõik soovijad. Lõppvaliku tegi žürii.
• Žürii hindas finalistide ja lõppvaliku juures juhitava ettevõtte või organisatsiooni pikaajalisi häid tulemusi, juhi pikaajalist head mainet ning juhi panust Eestile laiemalt kui oma organisatsioon. Samuti PARE juhtimisbaromeetri abil töötajate hinnangut ettevõtte juhtimisele.
• Sel aastal tähistab parima juhi valimise traditsioon 11. sünnipäeva. Varasematel aastatel on tiitli võitnud Lauri Tabur, Anne Samlik, Erkki Raasuke, Bo Henriksson, Kai Realo, Jaanus Vihand, Otto Pukk, Margus Rink ja Madis Toomsalu.

Artikkel ilmus ajalehes Äripäev.