Konkursi “Parim juht 2024” finalist Annika Arras: ma olen täiega hea, isegi liiga hea

„Jaa. Ma olen täiega hea, isegi liiga hea,“ vastas parima juhi konkursi finalist Miltton New Nordics juht Annika Arras küsimusele, kas ta ise enda alluvuses tahaks töötada. „Minuga on pigem mõnus.“

Annika Arras jagas oma juhtimiskogemust Äripäeva raadio saates „Juhi jutud“. Saatesarjas tutvustame ka kaht teist finalisti. 1. mail kõlab eetris intervjuu Swedbank Eesti juhi Olavi Lepa ja 8. mail intervjuu OIXIO Grupi juhatuse esimehe Ivo Suursooga.

Personalijuhtimise ühingu PARE, Tööandjate keskliidu, Äripäeva ja Pärnu juhtimiskonverentsi korraldatud konkursi võitja ehk parim juht 2024 selgub 17. mail Pärnu juhtimiskonverentsil.

Siin on mõned väärt juhtimismõtted vestlusest Annika Arrasega.

Rasked hetked juhtimises.

Kõige raskemad hetked on need, kus peab tegema valikuid, mis mõjutavad kuidagi inimeste igapäevaelu ja heaolu, mis väljendab enamasti töötasus või kui mõne inimesega tuleb töösuhe lõpetada. Ühel või teisel moel saavad kõik natukene su pereliikmeteks. Mul on 45 inimest, see on veel selline juhtimisulatus, kus tunnen igaühte isiklikult. Kui oleks viissada, siis ilmselt nii isiklikult ei võtaks.

Nendega hetkedega tulek on harjutamise küsimus, aga kui juhtimine on läbipaistev ja organisatsioon teab, millistest põhimõtetest lähtuvalt ühte või teist otsust vastu võetakse ja kuidas sisemised protsessid, olgu ta siis palgaläbirääkimistel, inimeste arengus või milleski kolmandas, toimivad, siis on kõiki neid vestluseid märksa lihtsam pidada. Kui varem läksin ja rääkisin võib-olla emotsiooni pealt, siis nüüd olen jõudnud punkti, kus tean, milliste sammudega millist vestlust pean ja millele tugineda saan. Siis ei ole inimestel ootamatusi ega hägusat arusaama, miks üks asi on nii või miks teine asi naa.

Meilt ei lahkuta, vaid minnakse pausile.

Loomulikult toimetame iga päev selle nimel, et kõik tahaksid olla meiega võimalikult kaua. Aga ma ei oma selles küsimuses mingeid illusioone – aeg-ajalt inimesed peavadki minema liikuma. Mõnda inimest tuleb teinekord isegi nügida, et ta läheks, sest meie juures võib-olla on tema arengurada mingil moel peatunud ja mõnes uues kohas on võimalik jälle see uus hingamine leida. Ma tahaks, et see lahkumine oleks hea tundega ja minnakse, sest seda on arenguks vaja. Aga lahkuja tunneks, et on iga kell me juurde tagasi oodatud. Sellest algabki tööandja kuvandi loomine.

Nimetame seda mitte lahkumiseks, vaid pausiks. Meilt lähevad inimesed pausile.

Eestis ei saa palju sildu põletada, suhteid tuleb hoida.

Väikeses Eestis ei saa väga palju sildu põletada ja inimestega tuleb hoida häid suhteid. Olen paljudele jäänud vestluspartneriks ja mentoriks, isegi siis, kui ta meie juures enam ei tööta. Nii mõnigi helistab mulle aeg-ajalt ja küsib, et äkki nüüd on hetk, kus võiks jälle tagasi tulla. Eks me siis räägime. Meil on hoidev ja selline hooliv ning inimeste arengut toetav töökultuur. Usun, et seda nad (ettevõttest lahkujad – toim) on valmis väljapoole peegeldama.

Konsultant peab olema sammu võrra ees.

Üks meie väärtustest on uudishimu, sest oleme konsultandid ja peame pidevalt arenema ning tahtma teada sellest, mis meie ümber toimub. Teine on julgus, sest läheme igasugustesse projektidesse kaasa, kuhu võib-olla esmapilgul ei peakski minema, sest riskid on suured. Aga jällegi, kui tahad üks samm ees liikuda, siis konsultant peab seda tegema. Muidu ei saa nõu anda, kui ei ole kaks grammigi pikemat pilku kui teistel.

Juht lahkub viimasena.

Juhi roll on olla eeskuju ja elada seda, mida sõnades väljendame. Kui keegi teine ei julge, siis mina ju tavaliselt julgen. Aga võtan nende julgete otsuste juures alati ka vastutuse – olen oma tiimile öelnud, et kaitsen neid sajal juhul sajast. Minu vastutus on see, et kui viin inimesed nii-öelda lahinguväljale, siis lahkun sealt viimasena.

Juhi hääle kasutamisest.

Poliitika on mu kirg. Poliitikast lahkudes veel päriselt juhiks saanud ei olnud, aga kõik oma suuremad õppetunnid sain sealt kätte – enesekehtestamise, argumenteerimisoskuse ja julguse. Kõik me ümber on mingis mõttes poliitika ja juhina tegeleme oma organisatsioonis iga päev poliitika kujundamisega, me lihtsalt nimetame seda organisatsioonikultuuriks.

Kas Annika Arras iseenda alluvuses tahaks töötada?

Jaa, ma olen täiega hea. Ma arvan, et ma olen isegi liiga hea. Nii, et minuga on pigem mõnus.

Üks küsimus Annika Arraselt teistele juhtidele.

Annika Arras küsib: Kui sul oleks aega, saad end töistest tegemistest vabaks võtta ning uuesti kooli minna. Mida sa täna õppima läheksid?

Kuula lisa raadiosaatest „Juhi jutud“!

Kuidas eksida nii, et see arendab ja milline on kogukonna roll veast õppimisel, millised on olnud tema enda enim tagasi andnud vead, kuidas juhuslikult valitud otsused on osutunud tema ettevõtja teel tugevuseks ning paljust muust saab kuulata saatest „Juhi jutud“.

Tasub teada “Parim juht 2024” konkursist

• Parima juhi konkurssi korraldavad Äripäev, personalijuhtimise ühing PARE, Eesti Tööandjate Keskliit ja Pärnu juhtimiskonverents.
• Konkursi eesmärk on tunnustada head juhtimist ning tõsta esile silmapaistvaid Eesti juhte.
• Konkursile said nominente esitada kõik soovijad. Lõppvaliku tegi žürii.
• Žürii hindas finalistide ja lõppvaliku juures juhitava ettevõtte või organisatsiooni pikaajalisi häid tulemusi, juhi pikaajalist head mainet ning juhi panust Eestile laiemalt kui oma organisatsioon. Samuti PARE juhtimisbaromeetri abil töötajate hinnangut ettevõtte juhtimisele.
• Sel aastal tähistab parima juhi valimise traditsioon 11. sünnipäeva. Varasematel aastatel on tiitli võitnud Lauri Tabur, Anne Samlik, Erkki Raasuke, Bo Henriksson, Kai Realo, Jaanus Vihand, Otto Pukk, Margus Rink ja Madis Toomsalu.

Artikkel ilmus ajalehes Äripäev.