Kolm head uudist kutseõppest
Sel nädalal teatas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas mitmest olulisest kutsehariduse valdkonda puudutavast arengust, mille üle rõõmustavad ka tööandjad. Muutused on suunas, mida tööandjad on aastaid soovitanud.
Uuest aastast käivitub kutsehariduse tulemusrahastuse süsteem. Eesti Tööandjate keskliit algatas juba 2015. aastal arutelud kutsekoolide rahastamismudeli muutmiseks – soov oli läbi rahastamismudeli motiveerida kutsekoole enam tegelema tööturu nõuetele vastava õppe korraldamisega, õpingute katkestamise vähendamisega ja õppekvaliteedi parandamisega. Tööandjad leidsid, et kutseharidusõppe rahastamisel peab vähemalt kolmandik kooli eelarvest olema seotud läbiviidava õppe kvaliteedi ja tulemuslikkusega.
Kutsehariduse rahastamismudelit muudetigi 2018. aastal, kuid kuna tulemusrahastamine sõltus eelarveliste vahendite võimalikust kasvust, mida riigieelarves aga polnud, siis tulemusrahastamine seatud tingimustel ei toiminud. Aga mis halvasti, see uuesti – 2022. aasta lõpus saame öelda, et Tööandjate osalusel on kutsehariduse nõukojas ja kutsehariduse rahastamise töögrupis tulemusrahastamise põhimõtted taas läbi töötatud ja tundub, et on olemas muudatuste esile kutsumiseks vajalik (minimaalne) rahastus, järgmisel aastal kuus miljonit eurot.
„Lisaks õpetajate palgatõusule ning kõrghariduse rahastamise kasvule saame teha esimese sammu, et rakendada kutsehariduse tulemusrahastamist. See annab koolidele võimaluse õpetajaid motiveerida ja kaasata kutseõppesse töömaailma spetsialiste, samuti ajakohastada õppebaase, tehnoloogiaid ja seadmeid,“ kommenteeris haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
Kutseõpetajate palga tõstmiseks on järgmisel aastal ette nähtud 10 miljonit eurot. Eesti Tööandjate keskliit on seisnud selle eest ja rõhutasime ka värskes “Tööandjate manifestis”, et õpetajate ja kutseõpetajate palgad tõuseksid ja oleksid paremini kooskõlas kõrgete ootustega, mis meil õpetajate tööle on. Pealegi otsitakse kutsekoolidesse erialaõpetajateks häid spetsialiste töömaailmast, kuid seda takistab kutseõpetaja ja vastava sektori palgataseme suur erinevus.
Lisaks on tööandjad töötanud selle nimel, et kutsehariduse populaarsus kasvaks ja see oleks noorele haridusteel vääriline ja populaarne valik näiteks ülikooli mineku kõrval. Liitu kuulub Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, samuti oleme ligi kaheksa aastat teinud koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi ning haridus- ja noorteameti HARNOga, tegelenud praktika ja töökohapõhise õppe edendamisega jne.
Kutseõppe rõhutas sel nädalal ka värskelt parima regionaalse praktikakoha pakkuja Tarmetec juht Toomas Lepp, kes julgustas noortele näiteks tööstusettevõtete töövõimaluste tutvustamist juba põhikoolis. Näiteks teeb Tarmetec kolmandat aastat koostööd Tartu Rakendusliku Kolledžiga, ühe eriala raames toimub õpe Tarmetecis inseneride juhendamisel.
Saame rõõmustada, et kutsehariduse populaarsus on tõusuteel, mida kinnitab kutseõppurite arvu jätkuv suurenemine. Kokku õpib täna kutseharidusasutustes üle 25 800 õppija, kel on võimalused õppimiseks, enesetäienduseks ja praktiliste oskuste arendamiseks. Haridussilma andmetel on õppijate arv võrdluses 2018/19 õppeaastaga kasvanud 2500 õppija võrra. Tõusutrendis on ka põhikooli järgselt kutseõppesse õppima tulnud noorte arv, kellele peale kutsekooli lõpetamist on avatud nii tööturg, kui ka uued õppimisvõimalused teistes haridusasutustes.