Kai Realo: iga makse maksev välistöötaja peaks olema Eestis teretulnud

Valitsuse plaan välistöötajate värbamise reegleid kaasajastada on samm õiges suunas, sest süvenev vajalike oskustega töötajate puudus pidurdab ettevõtete ja ühiskonna arengut, selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ajalehes Eesti Päevaleht. Majanduskriis tegi töötajate leidmise ja värbamise küll mõnevõrra lihtsam, kuid pikaajalist tööjõukriisi see ära ei lahenda.

Seetõttu tervitavad Tööandjad uue koalitsiooni esimesi samme süveneva töötajate puuduse kriisi leevendamiseks. Eesti senised välistöötajate värbamise nõuded – sisserände piirarv ja nõue maksta 1,5kordset keskmist palka – on olnud arenenud maailma karmimad ning koos Eesti väikese tööturuga pidurdanud ettevõtete ja majanduse konkurentsivõime kasvu.

30 aastat kehtinud sisserändekvoot 0,1% elanikkonnast (ca 1300 inimest) võiks valitsuse ettepanekul suureneda kaks, majanduskasvu perioodil kuni kolm korda. Ehkki kasvud tunduvad kordades suured, räägime siiski umbes 1300 ja maksimaalselt umbes 2600 uuest töötajast tööturul. Meie kogu tööturu suurust arvestades – ligi 700 000 inimest – on see kaduvväike suurus.

Too piisk meres võib aga saada otsustavaks küsimuseks mõne ettevõtte Eestisse investeeringu tegemisel või siin oma tegevuse laiendamisel. Välistöötajate abita me toime ei tule, sest Eesti elanikkond vananeb ja demograafiliste trendide tõttu jääb igal aastal tööturul senise elustandardi säilitamiseks vajalikust puudu kuni 6000 inimest. See tähendab, et üha väiksem hulk inimesi peab üha suuremat osa ühiskonnast ülal pidama.

Andmed: töötajaid ei jagu piisavalt

Kutsekoda OSKA on viidanud, et siinne haridussüsteem ja tööturule lisanduvad senisest väiksemad põlvkonnad ei suuda pakkuda ettevõtetele vajalikul määral ja õigete oskustega töötajaid. Hiljutine Work In Estonia uuring näitas, et tööstusettevõtete valusale murele inseneeria- ja tehnoloogiaerialade ning IT-spetsialistide puudusele Eesti elanikega lahendust ei leia ja seeläbi kasvab vajadus välistöötajate järele.

See mure pole üksnes Eesti eripära, elanikkonna vananemise ja tööealise elanikkonna piiratusega tegeleb kogu arenenud maailm, mis tähendab omakorda võitlust talentide endale meelitamise nimel. Peame tegema midagi paremini, et siia tahetaks ja saaks tööle tulla. Iga seaduslikult Eestisse tööle tulev ja siin makse maksev välistöötaja võiks olla teretulnud, sest ta panustab ühiskonna jõukuse kasvu.

Välistöötaja palkamine on kallim sundvalik

Kahetsusväärsel kombel levivad Eestis välistöötajatega seonduvalt mitmed müüdid. Näiteks, et kvoodi suurendamine tooks tööturule juurde üksnes lihttöölisi. Mitte ainult. Tõsi, ka lihtsamates ametites on ettevõtetel abi vaja, sest paljusid ameteid eestimaalased ja eriti noored enam pidada ei taha. Samas on paljudel sellistel töödel keeleoskuse nõue, mistõttu piirab ka see töökohtade ülevõtmist välistöötajate poolt.

Lisaks pole kõiki erialasid mõistlik või võimalik Eestis õpetada. Samuti on lihtsamad ja keerukamad ametid omavahel seoses – lihttööd loovad eeldused kõrgelt spetsialiseeritud ametikohtadeks ja vastupidi.

Teine suur müüt on, et välismaalt palkamine on lihtsama või odavama vastupanu teed minek. Vastupidi, see on tööandjale kallim sundvalik. Piiri tagant värbamine tähendab tuhandeid eurosid kulusid töötaja leidmiseks, tema värbamiseks, dokumentide korda ajamiseks ja sisse elamise korraldamiseks ning vahel ka eluaseme kulude katmiseks.

Seetõttu eelistab iga tööandja võimalusel kohalikke töötajaid, sest nendeni on lihtsam jõuda, enne tööle võtmist tema oskuseid hinnata ja temaga igapäevaseid asju ajada. Samuti saab kohalik elanik töövälise elu ja dokumentide ning bürokraatia korraldamisega iseseisvalt hakkama ega vaja selles tööandja tuge.

Tööränne, immigratsioon, põgenikud – kõik eri teemad

Kahetsusväärsel kombel aetakse Eestis avalikes aruteludes segi ka immigratsioon, tööränne ja viimasel ajal sõjapõgenike aitamine. Tööandjad peavad välistöötajate värbamisel silmas kontrollitud ja ajutist töörännet, mitte valimatult siia inimeste lubamist või neile kodakondsuse jagamist. Kui tööluba või töö lõpeb, inimene lahkub.

Ehkki täna räägime oma aja ära elanud ja pärast aastaid kestnud veenmist kvoodi võimalikust suurendamisest, siis tulevikus võiks jõuda olukorda, kus vajalike oskustega inimese värbamise sooviga ettevõtja selle loa saab ega peaks sõltuma nobedatest näppude kvoodi taotlemisel. Iga loodud töökoht tähendab riigile maksutulu, mida saab kasutada julgeoleku, tervishoiu, hariduse ja muu üldsusele vajaliku rahastamiseks.

Valitsus on nimetanud Eesti majanduse konkurentsivõime kasvatamise üheks oma prioriteediks ja lubanud selle nimel tegutseda. Vajalike oskustega töötajate tagamine tööturul on konkurentsivõime kasvatamiseks kriitiline.

Artikkel ilmus ajalehe Eesti Päevaleht arvamusveergudel.