Kadri Mägi-Lehtsi: miks eestimaalane ei taha, saa või oska pikalt ja tervelt elada?
Kui pole tugeva vaimse ja füüsilise tervisega inimesi, pole võimalik ei head haridust omandada ega kaitsevõimesse panustada. Riikliku tähtsusega küsimus peaks olema “Miks eestimaalane ei taha, saa või oska pikalt ja tervena elada?”, kirjutas Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi ajalehe Postimees arvamusveergudel.
Tänavu arvamusfestivalil kuuldud terviseteemalised arutelud tegid nukraks, sest ennetusega, sooviga kaua ja hea tervisega elada, on tõesti täbarad lood. Eestimaalaste tervena elatud eluiga ehk piiranguteta igapäevaeluga hakkamasaamine, ka näiteks kroonilisi haigusi põdedes, ei vea meid pensionini välja. Riigina valmistume esmalt sõjaliseks kaitseks, muretseme rände pärast, soovime sündimust suurendada, kuid inimene ja tema tervis ehk meie suurim vara, pole nagu prioriteet. Seda kinnitab vähene tähelepanu tervisele koalitsioonileppes, ka ei jõudnud tervis ja selle hoidmine arvamusfestivalil parteijuhtide huviorbiiti.
Riikliku tähtsusega küsimus peaks olema “Miks eestimaalane ei taha, ei saa, ei oska kaua ja tervena elada?” Miks paljud inimesed kas ei hooli, taha või suuda võtta vastutust omaenda tervise eest? Millised võiksid olla riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete nügimise meetodid, et enese, oma laste ja kõigi ühiskonnaliikmete tervise eest hoolitsemine oleks oluline kõigil ühiskondlikel tasanditel. Vajadus leida vastuseid neile küsimustele tuleneb Eesti demograafilisest ja majanduslikust seisundist. Üksnes terved töötavad inimesed saavad luua lisandväärtust, millelt koguda makse ja tagada sotsiaalne heaolu. Tööandjatest ja tervetest töötajatest sõltub kogu riigi edasine areng, sealhulgas kaitsevõimekus.
Eestimaalaste tervena elatud eluiga ehk piiranguteta igapäevaeluga hakkamasaamine, ka näiteks kroonilisi haigusi põdedes, ei vea meid pensionini välja. Seetõttu peab Eesti inimeste tervis saama osaks poliitikakujundamises (põhimõte: health in all policies). Kui praegu on igal ministeeriumil oma poliitika ja seadused ning eelnõud läbivad rahandusliku mõjuhinnangu, siis lisaks finantsvaatele on äärmiselt oluline inimvaade ehk mõjuhinnang tervisele. Lihtsustatult öeldes, kui pole hea vaimse ja füüsilise tervisega inimesi, pole võimalik ühtegi teist poliitikat ellu viia, olgu selleks hariduse omandamine või kaitsevõimesse panustamine. Tervise- ja tervishoiupoliitika fookusesse võtmisega saab valitsus alustada praegustes rahanappuse tingimustes.
Loe pikemalt ajalehe Postimees arvamusveergudelt.