Kadri Mägi-Lehtsi: kelle probleem on kutsevähk?

Tänavusel Arvamusfestivalil küsiti, miks on kutsevähk ehk tööst põhjustatud vähk Eestis alahinnatud probleem. Sellele küsimusel ei ole lihtsat ja ühest vastust, kirjutas Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi.

Vähkkasvaja on mitmetahuline haigus nii tekkepõhjuste, ennetuse kui ravivõimaluste osas. Kuigi see tabab inimest, on sellega seotud veel rida osapooli – üks riskifaktor võib olla ka töökoht – kellel ses küsimuses erinevad ootused ja vajadused. Vaatleme neid.

Ametnik – tahab teooria päriseluga klappima saada. Tervise Arengu Instituut (TAI) on arvutuslikult leidnud, et ligi 800 vähki haigestumist aastas peaks olema seotud töökohaga. Meil diagnoositakse aga 0.

Töötaja – tahab olla terve ja jääda terveks. Kust saab ta infot selle kohta, mis võib töökohal vähki tekitada ja kuidas end kaitsta? Seadus küll kohustab tööandjat seda infot jagama, aga mida teha siis, kui tööandja seda ei tee või tea?

Tööandja – tahab tarku ja terveid töötajaid ning teeb selleks võimaliku. Kuna tööandjate jaoks on seadusandlusest tulenev koormus juba niigi suur, siis peab tervise tagamise nõuded olema lihtsad ja arusaadavad. Siin on oodatud nii TAI, Tööinspektsiooni, Terviseameti kui teiste riiklike asutuste teavitus ja nõustamisabi.

Tervishoid – tahab vähi avastada varakult, sest siis on see ravitav ning säästab nii töökäsi kui raviraha ning arstide töörõõm on tervenevatest patsientidest suurem. Paraku on tervishoid ise täna abivajaja seisus ning töö-, era- ja avalikõiguliku tervishoiu koostöö ei ole poliitiline prioriteet.

Ühiskond – tahab tervet ja töövõimelist inimest, kes toob ühiskonna ülal pidamiseks vajalikku majanduslikku kasu ning samas vajab vähem raha tervise heaks ühisest eelarvest.

Vähk – tahab elada ja kasvada ning temal kõigist teistest ükskõik.

Kõik algab teadlikkusest

Nagu näha, siis on siin palju erinevaid vaatenurki. Arutlejad olid aga ühel meelel, et ülioluline on teadlikkuse tõstmine. Olgu selleks siis töötervishoiu põhjalikum käsitlus arstiõppes, onkoloogide harimine töökeskkonna riskide ja vähi seoste leidmise vahel ning vähitekke ohtude viimine noorteni üldhariduses.

Samavõrra olulised on tööandjate ja töötajate koolitused riskide teadvustamiseks ning nende maandamiseks. Siin võiksid abiks olla TAI ja Tööinspektsioon, samuti saaks teised õppida hea praktikaga ettevõtete kogemustest.

Kindlustus tähendab lisabürokraatiat

Ootamatult pakuti arutelul ühe võimaliku lahendusena kutsehaigusekindlustust, kuid jääb arusaamatuks, kuidas üks järjekordne lisanduv kohustus ja rahaline koormis aitab kaasa teadlikkuse kasvule. Seda enam, et bürokraatiast tuleneb halduskoormus on ettevõtetele niigi suur. Samuti on kindlustuse näol tegemist tagajärgedega tegelemise, mitte ennetusega.

Pigem peaks ikka iga juuksur, küünetehnik, autoremondilukksepp, mööblimeister jt kemikaalidega igapäevaselt töötav inimene teadma, milline neist on vähki tekitava potentsiaaliga ja kuidas nii ennast kui oma kliente kaitsta. Või kuidas kaitsta öövahetustega töötajaid? Eeldame ju, et politseinikud, päästjad, arstid-õed, valvurid jne töötavad ka öösiti, kuigi on teaduslikult tõestatud, et vahetustega ja stressirohke töö on vähitekke riskiga.

Pigem võiks ära kasutada ettevõtete soovi ja valmisolekut panustada töötajate tervisesse. Vastukaaluks maksukohutustele aitaks tööandjaid ja töötajaid lisavõimaluse andmine läbi maksukoormuse langetamise, kui tööandja panustab töökeskkonda ja töötajate tervisesse enam kui seadus seda ette näeb. Täna võib seda teha 400 euro ulatuses aastas, kuid see summa on ammu ajale ja hinnatõusule jalgu jäänud. Ainuüksi täiendavat tervisekindlustust kasutab ligi 60 000 töötajat ning ligi 180 000 inimest on registreeritud kasutama Stebby platvormi, mis aitab hallata ka tööandjate pakutavaid tervisetoetusi ja -kulusid.

Artikkel ilmus meditsiiniuudised.ee portaalis.

Lisaks tervisteteemadele arutlesid Arvamusfestivalil Tööandjate esindajad Kai Realo, Sirli Männiksaar, Ivo Suursoo, Priit Koit ja majandus-tööstusminister Erkki Keldo ka sellest, kuidas majanduse konkurentsivõimet kasvatada.