Ettevõtjad: kindlustunne kutsub kohale majanduskasvu
Kuigi aasta viimane kvartal üllatas ettevõtjaid ja analüütikuid majanduskasvuga, siis ettevõtjad on sellest uue kasvu välja lugemisega ettevaatlikud. Enne peab taastama ettevõtjate ja inimeste kindlustunde.
„Tundub, et oleme põhjas. Aga, mis edasi saab, selle osas väga optimistlik ei oleks,“ selgitas Rahva Raamatu juht Rain Siemer Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“. „Valdav emotsioon on ikkagi hirm ja ebakindlus ning see mõjutab kõiki otsuseid ja tarbija valikuid. Tuleb kaks korda rohkem vaeva näha, et saada samad tulemused nagu mõned aastad tagasi.“ Kuigi ettevõtjad pingutavad uute võimaluste otsimisel, siis aasta tuleb tema sõnul keeruline ja mahtude kasvu ootavad vähesed kaupmehed.
Majanduskonverentsil „Tuulelohe lend“ hindasid enam kui pooled juhtidest-ettevõtjatest vastanutest, et majanduslanguse põhi ei ole veel käes. Aasta tagasi olid Eesti majanduselu mõjutajad palju optimistlikumad ja enamus ootas kasvu.
Pidevad muudatused hoiavad turbulentsust
Eesti inimeste ja ettevõtjate kindlustunne on olnud lähinaabritega võrreldes madalam juba pikka aega. Kaamos Gruppi kuuluva KC Energy juht Mihkel Loorits leidis, et enne selle muutumist majanduskasvu oodata pole mõtet.
„Oleme koroonakriisist saadik jäänud kinni mustrisse. Meil on tulnud kiiresti reageerida tundmatutele olukordadele, üks tulekahju ajab teist taga. See käitumine on avaliku poolt samamoodi jätkunud maksutõusude ja seadusemuudatustega, mis hoiab turbulentsi üleval ja toidab ebastabiilsust,” selgitas ta. „Enne rahunemist majanduskasvule minna ei saa, hoolimata sellest, kui kõrgeks kasvab väljamüügi hind või kui hästi suudame ära katta muutuvaid kulusid.“ Oodatud rahunemishetk võiks tema hinnangul saabuda pärast maksufestivali lõppemist.
Talle sekundeerisid peaaegu pooled juhid-ettevõtjad, kes „Tuulelohe lennu“ konverentsil hindasid, et majanduse konkurentsivõime kriitilisim küsimus on praegu valitsuse heitlik poliitika.
Toimivale turule pole vaja sekkuda
IT-ettevõtte GoFore juht ja infotehnoloogiaettevõtete liidu juhatuse liige Tuuli Pärenson rõhutas, et riigi roll majanduses on stabiilsuse loomine. „Tuleb osata targalt valida seda, millal turg toimib ja siis mitte sekkuda. Ettevõtjad on päris kriitilised osade valikute suhtes olnud,“ selgitas ta.
Näiteks tõid Loorits ja Pärenson välja kaks valdkonda, mis riigilt pikemaajalist ettenähtavaid otsuseid vajavad – energeetika ja töötajate puuduse leevendamine. „Põhiprobleem on volatiilne elektrienergia hind, mis ei ole alla tulnud,“ selgitas Loorits. Eesti tööstustele on elektri lõpphind olnud 2-3 korda kallim kui Soomes. Seetõttu soovitab Loorits näiteks taastuvenergiatoetuste puhul mõelda kastist välja – mitte toetada tootmist, vaid nõudlust ehk tarbijaid.
„Kui turul on nõudlust, küll siis tuleb ka pakkumist juurde. Kui toetus on suunatud tarbijale, siis see tagab hinnastabiilsuse. Tarbija ja tootja suudavad omavahel kindlasti koostööd teha,“ selgitas ta. „Eriti kui siseriiklik taastuvenergia tootmine peaks katma ära siseriikliku elektrienergia tarbimise.“
Välistöötajate värbamine peab muutuma lihtsamaks
Selleks, et IT-ettevõtted oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, peaks Pärensoni sõnul ümber vaatama tööjõupoliitikat.“Tööealine elanikkond väheneb ja kallineb, rahvastik vananeb,“ meenutas ta. „Tõsi, IT-sektor on eristaatuses ja saab tuua tippeksperte ka kvoodiväliselt Eestisse. Kes selle protsessi on läbi teinud saavad aru, et saab. Aga siis, kui väga, väga, väga, väga, väga, väga, väga, väga tahame. Ja siis järgneb aruandluskohustus. See ei ole ühe sektori mure.“
Lisaks saab riik võimendada eksportivaid ettevõtteid, leidis Pärenson. „Mida rohkem ostab riik teenuseid turult, seda rohkem ettevõtteid saavad referentsi, millel on ekspordipotentsiaal,“ selgitas ta. „Iga kord, kui riik mõtleb, et teeks ise ja värbaks endale töötaja, peaks kontrollima, kas äkki saaks teenust turult. See võimendaks ettevõtjaid.“
Las investor ütleb, mis teda meelitab
Samuti toetaks tema sõnul majandust täpsemini seatud prioriteedid. „Päris paljude algatuste korral peaks küsima, kas seda on ikkagi vaja. Kui eesmärk on stabiilsus, siis vahel on tark teha vähem,“ märkis Pärenson. „Iga algatus, mis tõstab ettevõtete aruandluskoormust, peab olema selgelt põhjendatud. Ettevõtja ei saa teha ettevõtlust, kui ta teeb aruandlust.“
Veel tasub Rain Siemeri sõnul kasutada ära maailmas läbi löönud ja siin tegutsevate ettevõtjate kogemusi, et majandusruumi investeeringuid meelitavaks kujundada. „See ei tohiks ülearu keeruline olla. Kutsuks nad laua taha, paneks kirja, mille järgi nad otsustavad, kuhu ja miks investeerivad ning selle põhjal analüüsida, milline pakett investorile koostada,“ selgitas ta. „Nende vastustest selgub, mida on vaja teha.“