Eesti konkurentsivõime kadu ütleb, et majandus tuleb fookusesse võtta

Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo. See saab sündida üksnes riigi ja ettevõtete koostöös.

Eesti langes teist aastat järjest IMD konkurentsivõime pingereas ja taandus aastaga seitse kohta 33. kohale ning arenenud majanduste keskmike sekka. Samal ajal kerkis Läti kuus ja Leedu kaks kohta.

See tähendab, et Eesti ees on mitukümmend riiki, mis on investorile ahvatlevamad ja kus on ettevõtjasõbralik, investeeringuid meelitav ja uusi töökohti loov majandusruum. Kaotatud konkurentsivõime ja vähenev ettevõtlus tähendab kogu ühiskonnale aga saamata jäänud tulu ja arenguvõimalusi, sest lõviosa riigi maksulaekumistest on seotud töö- ja tarbimismaksudega ning sõltuvad töökohtadest ja palkadest. Kui riik tahab investeerida vajalikesse valdkondadesse – nagu julgeolek, tervishoid, haridus -, siis seda võimaldab kestvalt rahastada vaid arenev ja kasvav majandus.

Ettevõtjad on sellest kõnelenud pikalt. Hoolimata kolmandat aastat kestvast majanduslangusest ja riigi kroonilisest rahapuudusest paljudes valdkondades ei ole ettevõtlussektor aga tunnetanud, et ühiskonda üleval pidav ettevõtlus oleks ka poliitikutele tähtis – lämmatav bürokraatia kasvab, lõputu maksusegadus kestab jätkuvalt, seadused muutuvad kohati ja näiliselt kaasates üleöö ning otsuste juures ei kaaluta mõju ettevõtlusele piisavalt.

Konkurentsivõime ei teki ega püsi üleöö

Näiteks sel kevadel tegid ettevõtlusliidud Eesti erakondadele ettepaneku sõlmida omavahel majandusleppe vormis ühiskondlik kokkulepe ja keskenduda lähiaastail majanduse konkurentsivõime kasvatamisele. Selle heaks teeksid nii ettevõtjad kui riik enda poolt järgmised vajalikud sammud arenguks.

Avaliku sektori, teadlaste ja ettevõtete koostöö tulemusel sõnastatud sammude siht on ühene – ärikeskkonna konkurentsivõime peab kasvule pöörama ja tegema seda valitsuste ülese prioriteedina. Vastuvõtt üleskutsele on poliitikute poolt olnud kahjuks pigem leige.

Kuigi majanduskasvu teevad ettevõtted, siis konkurentsivõimeline majanduskeskkond ei teki üleöö ega püsi iseenesest, see eeldab otsustavaid samme nii ettevõtetelt kui majandusruumi kujundajatelt.

Ettevõtjad peavad tegema oma ja riik oma osa

Ettevõtjate saavad panustada enda pakutava lisaväärtuse kasvatamisse – investeerida innovatsiooni ja innovaatiliste toodete-teenuste arendamisse, kasvatada ekspordi mahtu ja ekspordi sihtriikide hulka ning digitaliseerida ja automatiseerida, samuti tõsta juhtimiskvaliteeti. Juhtimise tähtsust rõhutasid eriti siinseid ettevõtteid esindavad liidud.

Riigi samm on aga hoida konkurentsivõimelist ärikeskkonda ja toetada majanduse struktuurimuutust suurema lisandväärtuse suunas. Selle eeldus on stabiilne ja konkurentsivõimeline maksukeskkond, vajalike oskustega töötajad tööturul ja mõistliku hinnaga energia.

Samuti saab riik vähendada otsustavalt bürokraatiat, kasvatada avaliku sektori efektiivsust ning viia rohepööret ellu nii, et see kasvataks ettevõtete konkurentsivõimet. Lisaks saab riik investeerida innovatsiooni ja uurimis-arendustegevustesse, tagada vajalikud meetmed kõrgema lisandväärtusega kaupade ja teenuste ekspordiks ning kapitali kättesaadavuse.

Soov muutuseks tuleb ambitsioonist

Riigi juhtimine ei ole seotud vaid riigikaitse ja sotsiaalsete tagatistega. Ka riigi majandust tuleb juhtida ning seda tuleb teha mitte ainult kokkuhoiu ja maksude abil, vaid sisuliselt teadlikke muudatusi juhtides. Soov muutuda algab ennekõike tahtest ning ambitsioonist teisiti teha ning seda ambitsiooni saab ja tuleb valida. Majanduslanguse lõpu ootamine või seni tehtu jätkamisest ei piisa, sest see on toonud meid tänasesse ja teised riigid, sh meie naabrid on liikunud eest ära. Väikese ja avatud majandusena ei saa me seda endale lubada, sest meil puuduvad maavarad, mille najal oma majandust elus hoida ka siis kui riigi juhtimise tasemel tahe ja teadmised puuduvad.