Ave Lauren: Inimlik on otsida lihtsaid lahendusi

Ave Lauren keskendub konverentsil “Tuulelohe Lend 2018” rändele ja inimressursside kasutusele eri maailma paigus ja annab ülevaate peamistest rändetrendidest. Uurisime, kuidas rändetrendid täna Eestit mõjutavad ja kuidas lahendada tööjõupuuduse küsimus nende teadmiste valguses. 

Kas rahvaarvu vähenemise näol on kriisiga või näevad ettevõtjad tonti seal kus seda pole?

Probleemid on kindlasti olemas, kuid need ei puuduta ainult Eestit, vaid Euroopat laiemalt. Riigid ja tööandjad üle terve Euroopa otsivad hetkel lahendusi, et tulla paremini toime nii demograafiliste probleemidega kui ka süvenevate struktuursete ebakõladega tööturul. Euroopa vananeb, tööealine elanikkond väheneb ning samaaegselt on aina raskem tagada töötajate oskuste ja teadmiste sobivust kohaliku tööturu vajadustega, mille tulemusena võib üheaegselt esineda nii töötus kui ka tööjõu puudus. Seetõttu eelistangi tööjõupuuduse asemel eelistan kasutada terminit ’tööjõukriis’, sest probleem ei seisne pelgalt töötajate, vaid pigem sobivate töötajate olemasolus.

Kuidas lahendada tööjõupuuduse küsimust Eestis?

See on inimlik, et otsitakse lihtsaid lahendusi. Seetõttu räägitakse nii tööea pikendamisest, automatiseerimisest, haridussüsteemi reformimisest, tagasipöördumise ning sisserände soodustamisest kui ka muudest võimalikest lahendustest. Samas ühe valdkonna reformimisest ei piisa. Tööjõukriisi leevendamine peab olema keskseks prioriteediks kõigis poliitikavaldkondades.

Ränne on aga kindlasti väga oluline osa antud probleemi lahendamisel. Ränne mõjutab rohkem riike ja inimrühmi kui kunagi varem: liiguvad nii noored kui ka vanad, kõrgharidusega kui ka madalama haridusega isikud, arenenud riikide kui ka arenguriikide kodanikud. Rändes nähakse seetõttu suurt potentsiaali riikide tööjõukriiside lahendamisel ja viimastel aastatel on ka pea kõik Euroopa ning OECD riigid reforminud oma rändesüsteeme, et meelitada endale sobivat tööjõudu.  

Mida teha, et me ei hääbuks?

Ma arvan, et esmajoones tuleb otsustada, et keda mõtleme ’meie’ all. Kas me mõtleme selle all Eesti riiki, kultuuri ja keelt laiemalt või väga kitsalt piiritletud etniliste ’eestlaste’ gruppi? Kui võtame aluseks viimase, siis piirame võimalikke lahendusi ning soodustame pigem iseenda hääbumist. Esimese puhul on aga lahendusi palju enam ja, nagu sai juba mainitud, need peavad hõlmama kõiki ühiskonna- ja poliitikavaldkondi. Hääbumist saab peatada siis, kui Eesti on hea koht, kus elada ning töötada ja seda kõigile.