Arto Aas: heaolu ümberjagamisel ununes olulisim
Heaolu jagamise juures on Euroopas ununenud, et heaolu kasv saab tulla üksnes tugevast majandusest, kirjutab Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas Eesti Päevalehe arvamusveergudel. Seetõttu ootame järgmistelt eurosaadikutelt julgeoleku kõrval majandusele väärilise tähelepanu andmist.
Üksnes majanduse kasvatamise ja investeeringute meelitamisega suudab Euroopa Liit täita keskkonnaalased ambitsioonid, tagada rahu ja kasvatada ühist jõukust. Selle rõhutusega tõstavad enam kui 20 miljonit Euroopa tööandjat esindava BusinessEurope juhid eurovalimiste eel lauale teenimatult vähe tähelepanu saanud teema. Euroopal on oht muust maailmast maha jääda.
Lõppenud aasta oli nimelt Euroopa majandusele järjekordne pettumus. Napp 0,4% suurune majanduskasv, mis jäi taas ja kordades alla konkureerivale USA majandusele. Murelikuks ei peaks tegema aga ühe aasta kasinad numbrid, vaid trend, mida need näitavad.
USA areneb, Euroopa stagneerub
Kui 2008. aastal oli Euroopa Liidu majandus sama suur kui USAl, siis 15 aastaga on Ameerika oma majanduse enam kui poole suuremaks arendanud. See lõhe jätkab süvenemist, sest Euroopa ettevõtete tootlikkus on viimase kümnendi paigal tammunud, teadus-arendustegevustesse investeerivad nii USA kui Aasia ettevõtted meist kordades rohkem ning reguleerida armastava Euroopa bürokraatia haukab miljardeid eurosid riikide ja liidu majanduses loodud rikkusest.
Mõistagi ei ole see üksnes investorite või ettevõtete mure, sest ühiskondade jõukus luuakse endiselt ettevõtluses ja läbi elustandardi kahanemise kajastub see iga inimese rahakotis. Näiteks USA sissetulekud on peaaegu kaks korda kõrgemad kui Euroopas, rõhutasid äsja Eesti tööandjaid külastanud Prantsusmaa ettevõtjate esindajad.
Iseenesest midagi ei muutu, tuleb targemini valida
See pole juhtunud iseenesest. Sellise tulemuse on andnud senised valikud. Selles peitubki hea uudis. Saame senisest paremini valida ehk muuta majanduse konkurentsivõime kasvatamine nii liikmesriikides kui euroliidu üleselt tähtsaks teemaks.
Sellises majanduses rakendatakse edukalt uusi tehnoloogiaid ja investeeritakse innovatsiooni, tõmmatakse ligi uusi investeeringuid ja piisavalt vajalike oskustega töötajaid ning poliitikakujundajad loovad ettevõtetele edu võimaldava majandusruumi.
Selleks annavad võimalused juunis toimuvad europarlamendi valimised, kuhu lähetame Eestist seitse inimest. Peame saatma sinna sellised esindajad, kes võtavad vastutuse tähtsustada julgeoleku kõrval majanduse arengut ja seisavad selle tähelepanu alla tõstmise eest ka Euroopas.
Valida on hääbumise ja eestvedamise vahel
Kui seda ei juhtu, jätkub piirkonna vaikne hääbumine, sest konkurendid ehk ülejäänud maailm areneb eest ära. Kui seda ei juhtu, kahaneb lisaks iga inimese heaolule ka Euroopa võimekus end kaitsta ja julgeolekusse investeerida, sest ettevõtete võimest areneda, töökohti ja lisandväärtus luua sõltub ühiskonna jõukus ja võime arengusse panustada.
Lisaks lämmatava bürokraatia ohjeldamisele vajab Euroopas lahendamist vajalike oskustega töötajate leidmise kriis, mis hoiab tagasi iga viiendat ettevõtet. Tööstuseid räsib veel energia kõrge hind, mis on energiakriisi järel küll langenud, kuid on jätkuvalt kõrgem pandeemiaeelsest ajast.
Neid probleeme lahendamata kaovad siit hädavajalikud investeeringud, mille meelitamisel on juba kriis käes – 90% üleilmsetest firmadest peavad Euroopat teistest piirkondadest vähem atraktiivsemaks. 100 maailma suuremast ja mõjuvõimsamast tehnoloogiaettevõttest leiame siit vaid kümmekond.
Investeeringute ja talentideta ei looda uusi ettevõtteid, tehnoloogiaid ja kahaneb Euroopa mõjuvõim globaalsetes küsimustes kaasa rääkida ning protsesse otsustavalt suunata.
Euroopa edu tähendab edu Eestile
Ohtu sisaldab ka loosungite saatel rohepöörde ellu viimine, mis saavutab keskkonnahoiu asemel Euroopa ettevõtete konkurentsivõime hävitamise ja tööstuse kolimine riikidesse, kus loodusest üldse ei hoolita. Keskkonnahoid ja kestlikud ärimudelid vajavad nii investeerimis- ja õiguskindlust kui sobilikke tehnoloogiaid ja õigete oskustega inimesi ning tarka juhtimist.
Seda vajab ka kaitsetööstus, mille arendamine praeguses julgeolekuolukorras pakub lisaks turvalisuse kasvatamisele uusi võimalusi tööstussektorile, mis omakorda meelitab investeeringuid Euroopasse, toob siia uusi töökohti ja tehnoloogiat.
Eelnevad mured kõnelevad fookuse seadmise tähtsusest. Euroopas on palju kulutatud sotsiaalsete hüvede pakkumisele, kuid selle juures on ununenud, et heaolu kasv saab tulla üksnes tugevast majandusest. Kui Euroopa ettevõtted ja majandusruum on konkurentsivõimelised, siis läheb hästi ka Eestil, sest siis on meil eksporditurge oma toodete ja teenuste müümiseks. Eksport on väikeses majanduses ainus, mis riiki raha juurde toob.