Avaleht

Tööandjad: Euroopa julgeolek ja heaolu sõltub tugevast majandusest

ööandjate keskliit sõnastas viis võtmeteemat, millele keskendumist ootame järgmistel aastatel Euroopa parlamenti valitud Eesti saadikutelt.
Tööandjate keskliit sõnastas viis võtmeteemat, millele keskendumist ootame järgmistel aastatel Euroopa parlamenti valitud Eesti saadikutelt. Foto: Freepik

“Toimiva demokraatia, vabaduse ja heaolu vundament on tugev majandus, sest ettevõtluses loodud väärtus võimaldab riikidel ja nende ühendustel end kaitsta ning ühiskonna arengusse panustada,” rõhutab Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Seetõttu on 2024. aasta Euroopa parlamendi valimistel julgeoleku kõrval olulisim teema majanduse konkurentsivõime, sest viimastel aastatel on Euroopa areng raugenud. 6.-9. juunil toimuvatel valimistel Euroopa Parlamenti valitud Eesti saadikutest sõltub, milline saab olema Eesti panus Euroopa tuleviku kujundamisel.

Tööandjate keskliit sõnastas viis võtmeteemat, millele keskendumist ootame nendelt inimestelt, kes meid järgmistel aastatel Euroopas esindavad.

1. Tõstame konkurentsivõime jälle fookusse

Konkurentsivõimeline majandusruum meelitab investeeringuid, loob tingimused töökohtade loomiseks ja suurendab seeläbi riikide maksutulu, millega kasvatada ühist heaolu.

Euroopa mahajäämus USAst üha süveneb ja konkurendid Aasiast astuvad kandadele. Jääme neile alla majanduskasvus, innovatsioonis ja investeeringute meelitamisel. Euroopa Liidus on liiga vähe maailma tippülikoole ja globaalseid tehnoloogiaettevõtteid, tööstussektor kiratseb. Euroopa riike räsib vajalike oskustega töötajate puudus, energia kallis hind ja üha suurenev bürokraatia. Neid probleeme lahendamata kaotame hädavajalikud investeeringud ja koos majanduse tardumisega hääbub ka Euroopa Liidu geopoliitiline mõjuvõim.

2. Innovatsioon kiirendab heaolu kasvu

Nutika ja uuendusliku majanduse arendamine on konkurentsivõime kasvatamiseks möödapääsmatu tee. Oma osa teevad uuenduslike toodete ja teenuste turule toomiseks ära ambitsioonikad ettevõtted, kuid investeeringuteks atraktiivne ärikeskkond vajab ettevõtjate, poliitikute ja ametnike koostööd.

Praegu investeerib Euroopa Liit teadus-arendustegevusse ja innovatsiooni vähem kui USA ja Hiina ning sellega nõrgestame juba ette oma majandusruumi. Lisaks eeldab innovatsioon tarka töörändepoliitikat talentide ligi meelitamiseks, kapitali kättesaadavust investeeringuteks, inimeste digioskuste edendamist ja tugevaid koostööprojekte teadusasutustega ning kaasaegset taristut. Vajame sellist ettevõtluskeskkonda, kus kasvuettevõtted saaksid küpseteks firmadeks kasvada ning kõrge lisandväärtusega uus tööstus ei koliks teistesse regioonidesse.

3. Bürokraatia vohamine tuleb lõpetada

Euroopa Liidu uute regulatsioonide ja aruandluse maht on plahvatuslikult kasvamas. Vohav ja lämmatav bürokraatia pärsib ettevõtlust ning kulutab ressursse. Euroopa Komisjoni lubadus vähendada aruandlust veerandi võrra on positiivne suund, kuid sellest jääb väheks ja ambitsiooni peab tõstma.

Ettevõtetele suunatud piirangute, nõudmiste ja reeglite juures tuleb alati küsida, kuidas aitab see kaasa majanduse konkurentsivõime ja ekspordi kasvule.

4. Targalt juhitud rohepööre loob uued eelised

Keskkonnahoid ja kestlikud ärimudelid on õige suund. Selleks, et rohepööre ei osutuks Euroopa ettevõtete konkurentsivõime hävitamiseks, on vaja suurendada lõpptarbijate teadlikkust ning rohepööret tasakaalukalt juhtida.

Targalt läbi viidud rohepööre peab kasvatama Euroopa ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, kus seatud eesmärgid on turuosalistele jõukohased saavutada. Ühtegi muutust ei saa ellu viia, kui selleks puudub vajalik investeerimis- ja õiguskindlus, sobilik tehnoloogia või õigete oskustega inimesed. Euroopa fookus peab eelkõige minema turutõrgete eemaldamisele uute tehnoloogiate rakendamisel, et soodustada madala süsinikuheitega ning ringmajanduslike toodete ja teenuste turupositsiooni. Ettevõtete osaluseta rohepööret ellu viia ei saa.

5. Kaitsetööstuse arendamine on vajalik nii julgeolekuks kui majandusarenguks

Rahuaastad vähendasid Euroopa kaitsevõimet ja seetõttu oleme liiga palju sõltunud teistest riikidest. Sõda Ukrainas peab tõstma Euroopa riikide investeeringuid enda ja euroopaliku väärtusruumi kaitsmiseks. Euroopa lähiaastate fookus peab minema siinse kaitsetööstuse arendamisele ja iseseisva kaitsevõime suurendamisele.
Lisaks turvalisusele pakub see uusi võimalusi tööstusele, mis omakorda meelitab investeeringuid Euroopasse, toob siia uusi töökohti ja tehnoloogiat.

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields