Anna tagasisidet riigihangete seaduse eelnõule
Tööandjate Keskliidule laekus Rahandusministeeriumi eelnõu riigihangete seaduse (RHS) muutmiseks. Ettepanekud ja kommentaarid eelnõule on teretulnud 23. aprillini raul@employers.ee või telefonitsi +372 5647 5111.
Eelnõuga tehakse üle 200 muudatuse, muuhulgas täpsustatakse mitmeid definitsioone, tähtaegu ja protseduurireegleid, kvalifitseerumistingimusi, nii hankijate kui pakkujate õigusi-kohustusi jne. Põhieesmärk on lahendada hankemenetlustes ilmnenud probleeme ja vastuolusid Euroopa õigusega. Rahandusministeerium on eelnõu koostamisele eelnevalt kooskõlastanud väljatöötamiskavatsuse 2019. aasta märtsis.
Mõned olulisemad muudatused:
- Hankijal on muudetava sätte alusel võimalik piirata riigihangetes osalemist kolmandatest riikidest ka juhul, kui pakkuja, kes on ise Eesti või mõne teise EL liikmesriigi ettevõtja, soovib oma kvalifitseerimistingimustele vastamisel tugineda mõne kolmandatest riikidest pärit ettevõtja näitajatele.
- Lihthankemenetluses pikendatakse rahuaega ühelt tööpäevalt kahele tööpäevale ja pakkumuste esitamise miinimumtähtaega asjade ja teenuste puhul viielt tööpäevalt 10-le päevale. Sotsiaal- ja eristeenuste hanke pakkumiste esitamisele kehtestatakse minimaalne tähtaeg 15 päeva.
- Hankijatele antakse võimalus kaalutleda, kas kõrvaldada riigihankelt selline ettevõtja, kellel on täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus. Samas antakse pakkujale võimalus see 3 tööpäeva jooksul esitada ning tekkinud võimalik maksuvõlg tasuda või ajatada. Sama sätestatakse ka tuginetava isiku ja alltöövõtjate kohta.
- Hankijale antakse võimalus sõlmitud hankeleping üles öelda või sellest taganeda ka juhul, kui hankelepingu sõlminud pakkujal esineb hankelepingu täitmise ajal mõni kohustuslik kõrvaldamise alus. Muudatuse tõttu peavad ettevõtjad rohkem jälgima oma tegevust ka pärast hankelepingu sõlmimist ning ei piisa sellest, et näiteks maksuvõlad tasutakse ainult hankemenetluse ajaks, et hankemenetluselt kõrvaldamist vältida.
- Suurendatakse heastamismeetmete rakendamise võimalusi ja hankija kohustust neid arvestada.
- Muudatuse kohaselt on võimalik riigihanke alusdokumente kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes muuta erandkorras ka pärast taotluste esitamist.
- Muudetakse esialgse õiguskaitse rakendamist halduskohtumenetluses. Kuivõrd muudatuse kohaselt ei pea need ettevõtjad, kes soovivad riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse edasi kaevata, enam halduskohtumenetluses eraldi esialgse õiguskaitse taotlust esitama.
- Samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamist võimaldavat väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusel tuleb esialgse riigihanke välja kuulutamise hanketeates märkida ka uue hankelepingu alusel tellitavate teenuste või ehitustööde ulatus.
- Muudetakse alltöövõtjate kõrvaldamise aluste kontrollimist puudutavat regulatsiooni. Kohustuslike kõrvaldamise aluseid tuleb kontrollida ehitushangetes, mille maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga. Alltöövõtja kõrvaldamise aluseid ei pea kontrollima väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ja selle menetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu täitmisel. Hankija võib nõuda sellise alltöövõtja asendamist, kellel esinevad vabatahtliku kõrvaldamise alused. Pakkujale sätestatakse hankemenetluses tagajärg juhuks, kui ta kohustusliku kõrvaldamise alusega alltöövõtjat ei asenda.
- Muudatusega täpsustatakse, et põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimise ja alltöövõtjate kontrollimise kohustused võrgustikusektori, kaitse ja julgeoleku hangetes algavad lihthanke piirmäärast 300 000 eurot.
Foto: canva.com