Algasid alampalga hea tahte läbirääkimised

Täna kohtusid Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajad alampalga hea tahte leppe sõlmimiseks.

Hea tahte kokkulepe sõlmitakse 2024.-2027. aasta töötasu alammäära suuruse ja selle arvutamise metoodika kohta. Kolmepoolse – riik, tööandjad ja töötajad – leppe sõlmimise soovi sõnastas uus valitsusliit koalitsioonileppes.

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas selgitas, et tänase kohtumise eesmärk oli arutada, mis tingimustel on võimalik saavutada sujuv alampalga tõus 50%ni keskmisest brutopalgast nelja aasta jooksul. Hetkel on alammäär 39,5% keskmisest brutopalgast.

“Jätkusuutlik palgakasv saab tulla üksnes ettevõtete lisandväärtuse ja tulude kasvust, mis sõltub omakorda majanduse ning tööturu olukorrast. Seetõttu peame kaardistama ka kiire alampalga kasvuga kaasnevad riskid nagu tööpuuduse ja varimajanduse kasv,” selgitas Aas.

Ametühingute Keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel sõnas, et lisaks ettevõtete olukorrale ei saa mööda vaadata töötajate olukorrast ja miinimumpalga eest tööd tegevale inimesele on oluline oma palgaga hakkamasaamine. „Jätkuvalt kõrge inflatsioonitempo ning ähvardavad maksutõusud kohustavad läbirääkijaid arvestama esmalt just inimestega ja kõrgem miinimumpalk sunnib ka tööandjaid leidma võimalusi oma ettevõtetes kõrgemat lisandväärtust looma,“ loetles Toomel põhjuseid, miks miinimumpalk peab ametiühingute hinnangul tänavu ja tuleval aastal tavapärasest kiiremas tempos kasvama ja pakkus, et selleks võiks võimaluse anda ka suure inflatsiooni tingimuses suurenenud ettevõtete kasumid.

Töötasu alammäära täpse suuruse lepivad tööturu osapooled – Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit – kokku iga aasta sügisel. Selleks võetakse aluseks värskeim majandusprognoos ehk arvestatakse ettevõtluse hetkeseisu ja väljavaateid ning tööturu arengut.

Läbirääkimiste järgmine voor toimub 18. mail.