Ain Hanschmidt: majanduspoliitika viigu Eesti arenenud majandusega riikide sekka

Kui ettevõtjad tagavad majanduskasvu, siis riik vastutab konkurentsivõimelise majandusruumi loomise eest. Eesti majanduspoliitika eesmärk peaks olema riigi viimine arenenud majandustega riikide hulka, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt ERR arvamusveergudel.

Aastaid tagasi osalesin Londonis ühel ärikonverentsil, kus Eesti oli koos Sambia ja Mongooliaga arvatud piiririikide hulka. See üllatas, sest eeldasin, et meid nähakse pärast Euroopa Liidu ja euroalaga liitumist juba arenenud riigina. See kurbnaljakas tõsiasi kirjeldab seda, kuidas ülejäänud maailm Eestit näeb.

Kauge, vaenuliku naabri tõttu ka riskantne ja seda on võimendanud viimased kolm aastat Venemaa sõda Ukrainas. Muutunud julgeoleku- ja poliitilise olukorra tõttu olemegi muutunud Euroopa eeslinna kõige tagumisemaks tänavaks, kus on kiire hinnatõus, kallis energia ja järjest vähem töötajaid ning viimased paar aastat paras segadus maksudega. Ei ole rahvusvahelises konkurentsis just helge väljavaade.

Sellest ei tasu siiski käsi rüppe kukkuda lasta. Pigem annab see meile riigina sihi, mis peaks võtma Eesti majanduspoliitika eesmärgiks – viia Eesti arenenud majandustega riikide sekka. Sellel on konkreetne mõõdik – reitinguagentuuride hinnang AAA, mida kannavad näiteks Taani, Rootsi ja  Saksamaa.

Sellise hindega riigid on usaldusväärsed, stabiilsed, hästi töötava kapitalituruga ja meelitavad investoreid riiki investeerima ning seeläbi kasvab ühiskonna jõukus. Meil on võimalik vaadata, mille järgi reitinguagentuurid riike hindavad ja selles suunas liikuma hakata, sest konkurentsivõimelise majandusruumi kujundamine on riigi teha.

Riigi plaan vajab innustavat eesmärki

Tõsi, majandus-kommunikatsiooniministeerium on selleks aastaks kokku pannud majandusplaani, mis sisaldab enam kui 40 tegevust. Hea ja vajalik, et see olemas on, kuid ühe aasta tegevused on vaid üks etapp ning see plaan vajab üht innustavat eesmärki. Nii nagu pani kogu ühiskonna pingutama soov saada Euroopa Liitu ja NATOsse ning võtta kasutusele euro.

Seetõttu on tervitatav näha, et uus koalitsioon peab majanduse arendamist ja julgeoleku suurendamist kaheks kõige tähtsamaks teemaks. Kui majandus areneb ja ettevõtjad loovad uusi töökohti, saab riik maksutulu näiteks kaitsesse panustamiseks.

Eesti kaks suuremat probleemi ongi praegu ebakindlus ja pikalt kestnud majanduslangus. Siinsete ettevõtjate ja inimeste ootused tuleviku suhtes on olnud pikalt märkimisväärselt pessimistlikumad kui naabritel ning see on hoidnud tagasi nii majandust kui inimesi. Samuti on mitmed välisinvestorid siit lahkunud või lahkumas, mis annab küll häid võimalusi kohalikele, kuid paneb trendina siiski muretsema. Väike ja avatud majandus vajab välisinvesteeringuid nagu õhku.

Ettevõtjad on endiselt ettevaatlikud

Kuigi eelmise aasta viimane kvartal üllatas majanduskasvuga, siis ettevõtjad on jätkuvalt ettevaatlikud. Näiteks eelmisel nädalal toimunud Tööandjate majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2025“ hindas 52% kohale tulnud juhist ja ettevõtjast, et languse põhi ei ole veel läbitud. Kusjuures aasta tagasi olid ettevõtjad palju optimistlikumad – toona hindas 63% siinse majanduselu mõjutajast, et põhi on käes.

Seda meeleolu aitab nii siinsetel kui välisinvestoreil tõsta meie otsustav kaitsevõime suurendamine. Investeerime sellesse ja näitame oma suurenenud võimekust välja ning see heidutab ka võimalikke vaenlasi.

Usaldusväärse riigi tunnus – korras rahaasjad

Kuna kaitsevaldkond vajab lähiaastail märkimisväärselt lisaraha, on riigil vastutus vajaliku rahastuse leidmiseks ka oma rahaasjad korda teha, sisemist toimimist kriitiliselt hinnata ja ümber korraldada või kärpida otsustavalt ära see, mis ei ole hetkel hädavajalik, ning külmutada indekseerimise tõttu ohjamatus tempos kasvanud kulud.

Korras riigi rahandus on üks kild kindlustunde ehitamisel. See tähendab, et saame investeerida ühiskonnale kriitilistesse valdkondadesse ning annab ettevõtjaile ettevaate, millist maksukeskkonda niigi muutuva väliskeskkonnaga ajal riigilt oodata saab. Kindlat ja stabiilset ning ettenähtavat.

Artikkel ilmus ERR arvamusveergudel.