Ettevõtjad: majanduslanguse põhi sai läbitud, aga…

63% Eesti Tööandjate keskliidu majanduskonverentsil “Tuulelohe lend 2024” publikuküsitlusele vastanutest leidsid, et majanduslanguse põhi on tänaseks läbi. Uus kasv ei sünni aga iseenesest ja nõuab ambitsioonikaid valikuid ettevõtjailt ning riigilt.

Valgusele tunneli lõpus viitas ka konverentsil esinenud Eesti Panga president Madis Müller, kelle sõnul on majanduskasvu väljavaated paranenud, sest ettevõtted on kohanenud, leidnud uusi turge ja lahendanud tarneprobleemid, samuti on stabiliseerunud energia ning teiste sisendite hinnad. Siiski on siinsetel ettevõtetel kiire kulude kasvu tõttu eksporditurgudel järjest keerulisem üksnes hinnaga konkureerida ehk tuleb lisandväärtust kasvatada, et oma tooteid kallima hinnaga müüa.

Ehkki eelmisel aastal paistis Eesti Euroopas silma kui sügavaima langusega majandus, siis tuleviku väljavaated on Põhjamaade Investeerimispanga presidendi André Küüsveki sõnul palju paremad. „Mõõdame Eesti majanduse arengut liiga lühikeses, aastases vaates. Täna oleme alumises otsas, aga 10 aasta perspektiivis oleme esikolmikus,“ rõhutas ta. Eesti tugevused on ajud, visadus ja leidlikkus ning suurte riikide energia- ja materjalimahukate tootmistega saaksid siinsed ettevõtted konkureerida senisest rohkem koostööd tehes, näiteks ettevõtlusklastrites.

Tippu jõudmiseks peavad nii ettevõtjad kui riik olema oma tegevustes senisest ambitsioonikamad, rõhutasid mitmed ettevõtjatest esinejad. Mitmes Balti riigis tegutseva kinnisvaraettevõtte Efteni juht Viljar Arakas rõhutas, et just Leedu ettevõtjad tohutu ambitsiooniga silma. „Seda meil ei ole. Nemad tahavad maailma vallutada, meie vallutaks Lätit ja võibolla Soomet,“ märkis Arakas. „Lisaks muretseme liiga palju – Eesti juhtide tulevikuootus on Läti-Leedu juhtidega võrreldes kõige tumedamates toonides.“

Samuti rääkisid ettevõtjad riigi rollist majandusruumi kujundamisel – kriisi ajal oleks vaja maksu- ja regulatiivset rahu. Saksamaale uue tehase rajanud superkondensaatorite tootja Skeletoni asutaja Taavi Madiberk soovitas lisaks oma kogemusest meelest pidada, et kõik riigid konkureerivad investeeringute meelitamisel omavahel.

„Miks läksime Saksamaale? Eesti ei teinud konkureerivat väärtuspakkumist,“ selgitas ta. „Soovitan õppida Prantsusmaa presidendilt Macronilt. Küsisin temalt, millise pakkumise suudaks tema meile Saksamaa vastu teha. Ta ütles, et teeb maksimumi, mida Euroopa riigiabi võimaldab. Ta on kogenud investeerimispankur ja oskab hinnata selle investeeringu mõju maksutulule.“

Eesti peab valima fookuse ja suurendama ambitsiooni

Eesti peab tema sõnul samuti valima, millele keskendub ja mis saab olema meie unikaalne eelis. „Jõukus tuleb suure lisandväärtusega ITst ja tootmisest. Kui nendele fookust ei pane, siis jäämegi üksteisel juukseid lõikama, aga see meid jõukamaks ei tee.“

Lisaks suurinvesteeringute meelitamisele saavad majanduse kasvule pööramiseks teha vajalikud sammud siinsed ettevõtjad ja poliitikakujundajad. Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Ivo Suursoo kutsus liituma majandusleppega “Ambitsioon on valik”, mis annab sammud ettevõtjaile ja riigile majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks.

„Eesti riigi elujõu ja  jätkusuutlikkuse alus on konkurentsivõimeline majandus. Kui majandus kasvama ei hakka, siis ei ole võimalik lahendada ka ühiskonna kasvavaid vajadusi ja ootusi,“ selgitas ta. Enam kui 80% riigi maksulaekumistest moodustavad palga- ja tarbimismaksud. Seeläbi sõltub majanduse konkurentsivõimest riigi võime teha vajalikke investeeringuid näiteks julgeolekuvaldkonnas, hariduses, tervishoius ja mujal avalikes teenustes.

Üks viis arenguhüppeks on innovatsiooni panustamine ja innovatsiooni soosiva majandusruumi arendamine. „Innovatsioon on risk, aga veel suurem risk on seda riski mitte võtta,“ rõhutas teadumahukate ettevõtete ehk 2% klubi liige, Milremi asutaja Kuldar Väärsi. „Pikalt on olnud meie eelis soodne tööjõukulu, tänaseks on see läbi. Järelikult on ainus viis luua kliendile rohkem väärtust läbi oma toote. Selleks tehtud investeeringud loovad tulevikus suurema konkurentsivõime.“

Riigipea Alar Karis ütles oma kõnes, et peame võrdlema end rohkem Põhjala riikidega mitte ainult nende riikide sotsiaalsüsteemi helduse osas, vaid just majandusvabaduse poolest, sest need riigid on selles maailma parimad. „Ja mitte ainult võrdlema, vaid pingutama, et kasvada sama heaks.“

Eesti Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo rõhutas oma kõnes, et konkurentsis osutuvad edukaks need, kes lisaks nutikusele ja tugevale positsioonile on ka eetilisemad ja hoolivamad. „Uuenduslikud lahendused, väärtuspõhine tegutsemine ja kestlik käitumine – ilma nendeta ei saa muuta edukaks enam ka geniaalseimaid ideid.“

Majanduskonverentsil osales 320 ettevõtjat, juhti ja majandusruumi mõjutajat.

Mille võtaksid ettevõtjad majandusministrina fookusesse?

Raul Kirjanen, Graanul Investi asutaja ja Biofuel juhatuse esimees:

Majandusministrina tutvuksin maailma parimate poliitikatega, kuidas on võimalik meelitada Eestisse suuri tööstusettevõtteid. Looksin selleks vajaliku organisatsiooni, et riigis saadaks aru, mida selle saavutamiseks on vaja teha. Meil on täna küll ühendministeerium, kuid see pakub keskkonda, mis on juba olemas. See tööstuseid meelitav keskkond oleks vaja luua, et nad siia tulla tahaks.

Markus Villig, Bolti kaasasutaja ja juht:

Majandusel peaks laskma vabalt toimetada. Esiteks panustaksin haridusse, sest seal erasektor palju ei osale. Investeeriks õpetajate palkadesse järgmise 5 aastaga 200 miljonit eurot.

Teine fookus on kohaliku kaitsetööstuse arendamine. Seni oleme maksnud sõduritele palka ja hoidnud siin taristut ning ostame tooteid sisse, aga nüüd arendaks alustuseks mõnekümne miljoni euroga aastas tootmist siin. Erasektor üksi seda ei tee, sest erasektor rakette ei osta.

Kolmandana tegeleks tööstuse arendamisega, et Eesti muutuks kõrgema lisandväärtusega maaks.

Taavi Madiberk, Skeleton Technologies asutaja ja juht:

Igasugune riigi sekkumine majanduses peaks olema minimaalne. Aga kui oleme otsustanud mingit valdkonda eelisarendada, siis sinna peab minema ressurss. Kui seni on tööstuspoliitika puudumine olnud võibolla meie parim valik, siis jõukamaks saamiseks on vaja fookust. Samuti tõstaksin ambitsiooni taset jõukamatele riikidele järele jõudmiseks.

Vaata fotosid Tuulelohe konverentsi külalistest ja melust siit galeriist.

Fotosid esinejatest saad vaadata siit galeriist.