Aasta eksportöör 2026: Eesti insenerimõte vallutab maailma kosmosest ookeanideni
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri nominendid on kolm kodumaist tööstushiidu, keda ühendab globaalses konkurentsis üks selge suund: odava allhanke asemel pakutakse maailmatasemel insenerteadmisi ning kõrge lisandväärtusega terviklahendusi. Nende ettevõtete tehnoloogiline võimekus on esindatud nii NASA kosmosemissioonil, rahvusvahelistes andmekeskustes kui ka maailmameredel.
HANZA Mechanics Tartu toodang liigub täna enam kui 45 riiki üle maailma. Kuigi ettevõtte peamised eksporditurud asuvad traditsiooniliselt Põhja- ja Lääne-Euroopas, on viimastel aastatel edukalt kanda kinnitatud ka Kesk-Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias, kusjuures üheks oluliseks uueks kasvuturuks on kujunenud Poola.
„Oleme jätkanud ekspordi kasvatamist, investeerinud tootmisvõimekuse suurendamisse ning võitnud uusi projekte mitmetel välisturgudel,“ märgib HANZA Eesti klastri kommunikatsioonijuht Triin Kuusk. Edu välisturgudel on toonud ka kaalukaid rahvusvahelisi tunnustusi. Nii Saab Surveillance kui ka 3M on omistanud ettevõttele „Supplier of the Year” tiitli, mis kinnitab Tartu tehase toodangu vastavust maailma rangeimatele kvaliteedi- ja tarnekindlusstandarditele.
Taaraautomaatidest globaalsesse kosmosetööstusesse
Ettevõtte ekspordiportfell on erakordselt mitmekesine, teenindades kliente meditsiiniseadmete, põllumajandustehnoloogia ja rohetehnoloogia valdkondades. Viimaste aastate üheks silmapaistvamaks rahvusvaheliseks projektiks on olnud taaraautomaatide tootmise kiire skaleerimine, tänu millele on Tartus toodetud seadmed praeguseks kasutusel enam kui 35 riigis, sealhulgas Austraalias, Lõuna-Aafrikas, Kanadas, Tšiilis ja Argentiinas.
Kõige ehedamalt demonstreerib ettevõtte rahvusvahelist usaldusväärsust aga seotus kosmosetööstusega. „Kõnekas näide meie tehnoloogilisest võimekusest on see, et NASA Artemise II missioonis kasutatavate astronautide kõrvaklappide mikrofoni elektroonikakomponent on toodetud meie Tartu tehases,“ toob Kuusk esile. „Selliseid projekte ei võida ettevõtted iga päev ning see näitab hästi, millisel tasemel täpsust ja kvaliteeti rahvusvaheline turg täna eeldab.“
Ekspordimootoriks on automatiseerimine ja tark tootmine
Konkurentsivõime hoidmiseks globaalsetes väärtusahelates on HANZA viimase kolme aasta jooksul investeerinud tootmisvõimekuse arendamisse üle 16,5 miljoni euro, keskendudes robotiseerimisele ja digitaliseerimisele.
Kuuse sõnul peab Euroopa tööstus toime tulema geopoliitilise ebakindluse ja kasvava rahvusvahelise hinnasurvega, mistõttu otsivad kliendid partnereid, kes suudavad pakkuda üksiku tootmisetapi asemel terviklikku lahendust. „Usume, et Eesti tööstuse konkurentsivõime ei sünni odavast tööjõust, vaid teadmistest, tehnoloogiast ja võimest luua klientidele kõrget lisandväärtust,“ sõnab Kuusk ja lisab, et pikaajalised investeeringud on andnud selge võimekuse teenindada järjest keerukamaid rahvusvahelisi kliente.
Fookuses andmekeskused ja konteinerlahendused
Börsil noteeritud Harju Elektri eksporditrend on ettevõtte tegevjuhi Alvar Sassi sõnul selgelt kasvav. Kuigi täpseid osakaalu numbreid ettevõte aktsionäride võrdse kohtlemise reeglite tõttu jooksvalt ei avaldata, veab mahtude kasvu tugev nõudlus energiaseadmete järele. Oluliseks tõukejõuks on rahvusvaheliste andmekeskuste rajamine, mis nõuab spetsiifilisi ja töökindlaid energialahendusi võrgu ning keskuse vahel.
Vastuseks turu vajadustele on ettevõte käivitanud uue e-house tootmise, kus luuakse tehasepõhiseid elektrijuhtimislahendusi. „Me paneme väga keeruka toote valmis kompaktsesse konteinerisse ja see viiakse objektile. See on plug and play – ühendad kaablid ja töötab,“ kirjeldab Sass. Selline lähenemine lahendab andmekeskuste ehitajate jaoks aja- ja tööjõumure, kuna spetsiifiline tehnoloogia laotakse objektil kokku sisuliselt valmis plokkidena, mis vähendab oluliselt kohapealse ehituse mahtu.
Kõrgem lisandväärtus avab uued turud
Ajalooliselt on Harju Elektri ekspordifookus olnud lähiturgudel, Soomes ja Rootsis, kus ollakse alajaamade segmendis turuliidrid. Viimasel ajal on aga klientide geograafia laienenud Kesk-Euroopasse ning üksikute projektidega on jõutud ka Austraaliasse ja Singapuri.
Sassi sõnul on kaugemate turgude pildile tuleku taga toodete muutumine varasemast keerukamaks. „Meie toodete lisandväärtus on viimastel aastatel nii palju tõusnud, et transpordi osa ei ole enam takistuseks – me saame ka kaugemale vedada keerukamaid tooteid,“ selgitab ta. Tänapäeval ei toimi ettevõte enam pelgalt allhankijana, vaid pakub insener-tehnilisi terviklahendusi. „Klient ei tule enam oma joonistega meie juurde. Kliendil on mure ja me teeme talle lahenduse,“ märgib Sass. Insenerimaht on varasemaga võrreldes kordades kasvanud.
Pikk ajalugu ja oma tootearendus
Ettevõtte ekspordikogemus ulatub tagasi 1988. aastasse, mil alustati elektrikilpide tarnimist Soome. Alates 1997. aastast ollakse Nasdaqi börsil, mis annab tegevjuhi kinnitusel rahvusvahelistes hangetes olulise eelise ja tellijatele kindluse, et ettevõte vastab rangetele rahvusvahelistele standarditele.
Lisaks suurtele kliendipõhistele võrgulahendustele tegeleb Harju Elekter ka oma tootearendusega. Eestis on nullist arendatud uue põlvkonna elektriautode laadija kodudele ja kortermajadele, mille peamiseks sihtturuks on samuti Põhja-Euroopa riigid.
Kasvavad ekspordimahud ja uued tehnoloogilised lahendused on toonud kaasa ka meeskonna laienemise. Kui eelmisel aastal värvati juurde sadakond töötajat, siis lähiajal on plaanis kasvatada meeskond enam kui 410 inimeseni, hoides fookust inseneriteadmistel ja digitaliseerimisel.
Laevaehitus ja rohetehnoloogia veavad ekspordi kasvu
Üle 85 protsendi BLRT Grupi käibest moodustab eksport. Ettevõtte peamised sihtturud asuvad Skandinaavias ja Lääne-Euroopas, kuid haare ulatub ka Aasiasse ja Ameerikasse. Grupi juhatuse esimehe Fjodor Bermani sõnul on pilt tegevusvaldkonniti erinev – kui ehitussektoris on metalli nõudlus vähenenud, siis laevaehituses võimalused avarduvad.
„Oleme sõlminud lepingud Ameerika ja Kanada jäämurdjate ehitamiseks Soome laevaehitustehase Helsinki Shipyard tellimusel. Samuti taastub kruiisilaevade turg ning saame tellimusi sõjalaevade ehitamiseks,“ toob Berman esile. Laevaremondis keskendutakse üha enam keskkonnasõbralikele lahendustele. Näiteks paigaldati gaasitankerile Coral Patula maailmas esimesena aerodünaamilised VentoFoilsi purjed, mis aitavad säästa kuni 30 protsenti kütust, ning laeva TransHav tuule-, päikese- ja akutehnoloogiaid ühendav moderniseerimine pälvis maineka Shippax Awards 2026 auhinna.
Avamere hiigelprojektid ja ujuvad restoranid
Viimaste aastate olulisimate ekspordiprojektide hulka kuulub Põhjamere nafta- ja gaasimaardlale ehitatud kümme veealust tugimoodulit. Iga 418 tonni kaaluv teraskonstruktsioon nõudis tohutut inseneritööd, projekti elluviimisse panustati kokku 350 000 töötundi.
Teisalt on BLRT Grupp silma paistnud täiesti unikaalsete elustiililahendustega. „Ehitame Ameerika tellijale moodulitest koosneva mitmeotstarbelise ujuva ajaviiteplatvormi Oceaya, kus hakkab tegutsema Michelini tärni pälvinud restoran,“ räägib Berman. „Ameerika tellija sai meist teada tänu Norra kliendile ehitatud Lõhesilma nime kandvale ujuvale näitusekeskusele, kus tegutseb samuti Michelini tunnustusega restoran.“
Investeeringud inseneriteadmistesse ja robootikasse
„Meie ettevõtete eksport ei piirdu valmis konstruktsioonide ja seadmete tarnimisega, vaid hõlmab ka keerukaid inseneri- ja laevaremonditeenuseid, mille eesmärk on muuta meretransport tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks,“ rõhutab Berman. 2025. aastal investeeris grupp põhivarasse 52,5 miljonit eurot, tehes tihedat koostööd nii tehnoloogiaettevõtete kui ka ülikoolidega.
Heaks näiteks on koostöös TalTechi hargettevõttega MindChip arendatud autonoomne veepinda puhastav robotlaev, mis kogub naftareostust, hoiab GPS-i abil positsiooni ja teeb keskkonnaseiret. Berman märgib, et see on maailma laevaremonditööstuses ainulaadne lahendus ja ehe näide praktilisest teaduse ja tööstuse koostööst.
Berman näeb tulevikku positiivsena, kuid tunnistab väljakutseid: „Meie peamised väljakutsed tulenevad välisturgude ebakindlusest, kõrgetest energiahindadest ja geopoliitilisest olukorrast. Sestap on eriti tähtis turgude mitmekesistamine, tehnoloogiline areng ja kiire kohanemisvõime.“