Mida teha, kui praktikandiga on jama majas?

Praktikaga seotud probleemid tekivad sageli puudulikust ettevalmistusest või sellest, kui olulised asjad on jäänud omavahel läbi rääkimata. Kui praktika on põhjalikult läbi mõeldud, siis suure tõenäosusega probleeme ei teki.

Päriselus ei lähe asjad aga alati plaani järgi. Vahel selgub alles praktika käigus, et ootused ei klapi, roll ei sobi või koostöö ei toimi nii nagu alguses loodeti.

Kuidas probleeme ennetada, neid õigel ajal märgata ja lahendada arutlesid Haridus- ja Noorteameti ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud “Päevapüük” konverentsil SEB personalijuht Kaisa Anier-Soost, Connecto esindaja Meriliis Tõnisson ja Rakvere Ametikooli praktikakorralduse kogemusega Kristi Parm. Arutelu juhtis Eesti Maaülikooli praktikakoordinaator, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori praktikajuhendaja ning PRÕM+ programmi praktikasüsteemi arendamise töörühma liige Katriin Visnapuu.

Probleem ei alga alati praktikandist

Rakvere Ametikooli kogemus näitab, et probleemide juur ei ole enamasti praktikandis. Sageli on põhjuseks ebaselged ootused, vähene ettevalmistus või puudulik, koguni katkenud infovahetus osapoolte vahel.

“Kutseõppes on praktikandid sageli vaid 17-18-aastased ja paljude jaoks on see esimene kokkupuude päris tööeluga. Kui nad satuvad keskkonda, kus nende roll ei ole selge või töö muutub kiiresti rutiinseks, kaob motivatsioon üsna kiiresti,” selgitab Kristi Parm.

Ta tõi näiteks olukorrad, kus praktikant pannakse nädalateks tegema ühte ja sama lihtsat töölõiku, ilma et talle selgitataks, kuidas see tema õpieesmärkidega seotud on. Sellises olukorras kaob noorel kiiresti küsimus, miks ta seal on. Kui praktikant ei oska või julge sellest rääkida, annab ta märku teistmoodi. Ta hakkab puuduma, tõmbub eemale või kaotab sootuks huvi. Sageli jõuab info probleemist koolini alles siis, kui olukord on juba eskaleerunud.

Kui tekib probleem, siis räägi sellest

Ka suuremates organisatsioonides, kus praktikante on palju, tuleb paratamatult ette olukordi, kus kõik ei lähe plaanipäraselt.

Kaisa Anier-Soost rõhutas, et ka hästi toimiv süsteem ei välista olukordi, kus praktikandi oskused, hoiakud või käitumine ei vasta organisatsiooni ootustele. Sellistes olukordades ei ole praktika midagi erandlikku ja lähenemine on sama, mis tavapärases töösuhtes.

Oluline on probleem varakult lauale tuua, sellest avatult rääkida ja anda selget tagasisidet. Sageli aitab juba see, kui ootused uuesti läbi rääkida ja suund paika panna. Kui sellest ei piisa, tuleb vahel teha ka keerulisemaid otsuseid, sealhulgas praktika lõpetamine. Ka see on osa õppimisest nii praktikandile kui ka tööandjale.

Kust probleemid tegelikult alguse saavad?

Panelistide kogemusest joonistus välja kolm kohta, kus asjad kipuvad kõige sagedamini logisema.

1. Ebaselged ootused ja vähene kommunikatsioon
Kui praktikant ei saa alguses selgelt aru, mida temalt oodatakse, või tööandja ei selgita piisavalt lahti töö sisu, tekib noores kiiresti pettumus.

2. Värbamisel keskendutakse ainult erialale
Praktikale valitakse erialaste teadmiste põhjal aga sageli jääb tahaplaanile see, kas noor mõistab päriselt, milline töö teda ees ootab. Praktika ei tähenda ainult oma ülesannete ära tegemist, vaid eeldab ka valmisolekut koostööd teha ja töö olemusega kohaneda.

Meriliis Tõnisson tõi näiteks, et Connectos pakutakse peamiselt välitöid ja neil on olnud olukordi, kus noor ei olnud päriselt valmis selliseks töökorralduseks. „Mõnikord on inimesed väga üllatunud, kui nad saavad aru, et nad peavad õue minema,“ kirjeldas ta.

3. Juhendaja roll jääb ette valmistamata
Hea spetsialist ei pruugi olla hea juhendaja. Kui juhendamisele ei pöörata teadlikult tähelepanu ega pakuta tuge, mõjutab see otseselt praktikandi kogemust. Juhendamine on oskus, mida tuleb ja saab teadlikult arendada ja toetada.

Mida teha, et praktika õnnestuks?

Kuigi kõiki olukordi ei saa ette näha, saab palju ära teha juba enne praktikandi esimest tööpäeva.

Oluline on omada ja anda noorele selge ülevaade ootustest rollide ja eesmärkide osas. Kui praktikant teab, mida temalt oodatakse ja milline roll tal antud ametikohal on, väheneb arusaamatuste oht märgatavalt. Sama oluline on aus sissevaade töö sisusse, ka siis, kui see ei pruugi tunduda esmapilgul kõige põnevam.

Väga oluline roll on praktika juhendajal. Kui juhendaja on oma rolliks valmis ning teab, mida temalt oodatakse, ja oskab praktikanti suunata, on ka noorel lihtsam sisse elada ja oma kohta leida.

Panelistid tõid välja veel ühe lihtsa võtte, mis aitab praktika õnnestumisele kaasa – mitme praktikandi samaaegne kaasamine. Nii tekib noortel võimalus omavahel kogemusi jagada ja teineteist toetada. See omakorda loob turvalisema keskkonna, kus on lihtsam küsimusi küsida ja õppida.

Praktika ei ole sunnismaisus

Praktika ei ole kohustus jääda, on mõte, mis jäi arutelust kõlama. Praktika on võimalus, kus noor saab katsetada ja aru, kas see valdkond ja töökeskkond sobivad talle.

Oluline on, et kogemus oleks mõtestatud ja toetatud isegi siis, kui praktika ei lõpe tööpakkumisega või viib hoopis eriala vahetamiseni.

Praktiline tugi praktikajuhendajatele

Selleks, et praktika looks probleemide asemel rõõmu ja väärtust mõlemale osapoolele, on Haridus- ja Noorteamet loonud töökohapoolsete praktikajuhendajate veebikursuse. Digiriigi Akadeemias kättesaadav tasuta veebikursus pakub praktilisi tööriistu ja katab kogu praktikaprotsessi alates praktikandi tulekuks valmistumisest kuni sisuka tagasiside andmiseni. Kursuse läbinu saab ka tunnistuse.

Tunnusta head tööd ja osale “Parim praktika 2026” konkursil

Eesti Tööandjate Keskliit kutsub „Parim praktika 2026“ konkursiga taaskord märkama ja tunnustama praktika alase tegevusega silma paistnud organisatsioone ja praktikante ning tänavu esmakordselt ka praktikajuhendajaid.

Konkursi eesmärk on tunnustada inimesi ja organisatsioone, kes teadlikult panustavad järelkasvu arendamisse ning aitavad kujundada tugevamat praktikakultuuri Eestis.

Konkursi erinevatesse kategooriatesse saab esitada kandidaate kuni 30. septembrini 2026.

Artikkel ilmus esmakordselt personaliuudised.ee portaalis.