Eesti turismiäri tipud pakuvad maailmale haruldasi kogemusi

Konkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta paremad turismiedendajad pingutavad külastajatele uue ja unikaalse pakkumise nimel. Klientide arvu kasv näitab nende plaanide ja investeeringute edukust.

Esimene nominent on Värska Kuurortravikeskus, kelle jaoks oli 2024. aasta edukas nii majandusnäitajate kui ka külastuste arvu poolest. „Terviseturismi ja ravipakettide vastu tuntakse endiselt suurt huvi ning aastate jooksul on meil kujunenud välja arvukas püsiklientuur,“ sõnab juhatuse liige Kairi Ustav.

Trendid viitavad sellele, et inimesed otsivad üha mitmekülgsemaid lahendusi, kus ravi ühendatakse lõõgastuse ja meelelahutusega. „Aina rohkem kliente tuleb üksi ja on valmis panustama rohkem, et oma tervisele aega võtta,“ lisab Ustav. Käesoleva aasta esimesel poolel on käive ja kasum kasvanud, ent oktoobris ootab ees väljakutse: veekeskuse hotelli sulgemine viieks kuuks renoveerimistöödeks.

Ekspordil kasvuhoog sees

Praegu moodustab eksport ligi viiendiku keskuse tegevusest, kuid kasvupotentsiaali nähakse suuremalt. „Meie peamine ekspordisuund on endiselt lähiriigid, Soome ja Läti,“ kirjeldab Ustav. Seal on huvi just terviseturismi vastu, sest Värska unikaalsed loodusressursid – ravimuda ja mineraalvesi – on suureks tõmbenumbriks.

Kui varasemalt eelistasid lätlased pigem veekeskuse lõõgastuspakette, siis nüüd kasvab ravipuhkuste osakaal. „See on meile hea uudis, sest ravipaketid tähendavad reeglina pikemat viibimist,“ ütleb Ustav. Ekspordi kasvatamiseks tehakse koostööd Eesti Spaaliiduga, turundades teenuseid ka Leedus, Poolas ja Rootsis.

Ravivesi jõuab innovatsiooniga toodetesse

Viimastel aastatel on suurt tähelepanu pööratud nii majutusmugavustele kui ka raviprotseduuride tehnoloogiale. Sanatooriumi hotelli saja toa renoveerimine on jõudnud lõpule, veekeskuse hotell saab peagi uue ilme ja moodsad seto mustritega sisekujunduselemendid.

Lisaks arendatakse tooteportfelli. Koostöös Tartu Ülikooliga loodi juba 2020. aastal Eesti esimene looduslik mineraalveest nina- ja kurgusprei Tsilga. 2024. aastal tuli turule uus toode Tsilgakõsõ, mis sobib igapäevaseks hügieeniks ja ka beebidele. „Need on meie sammud, et viia Värska mineraalvee väärtus kaugemale raviprotseduuridest,“ selgitab Ustav.

Ettevõte on piirkonna suurim tööandja, pakkudes rakendust umbes 120 inimesele. „Umbes 40% töötajatest on olnud meiega üle kümne aasta – see on märk lojaalsusest ja turvalisest töökeskkonnast,“ märgib Ustav. „Kagu-Eestis on tööjõupuudus ja noorte äravool teravad probleemid,“ tõdeb ta.

Saun, mis mahutab enam kui sada inimest

Teine nominent on Tallinnas tegutsev Elamus Spa. Nende jaoks oli 2024. aasta pingeline ja väljakutserohke – ehitati ümber kogu lasteala ja rajati täiesti uus, Baltimaade ja Skandinaavia suurim Aufgussi saun, mis mahutab 130 külalist.

Investeeringute tulemused on juba käegakatsutavad – tavapärast madalhooaega 2025. aasta suvel ei saabunudki ning külastajate arv püsis stabiilselt kõrge.

„Aufgussi saunas toimuvad igapäevaselt professionaalsed saunarituaalid ja -etendused, mis pakuvad külalistele erilisi elamusi. Seda väärtustatakse ka rahvusvaheliselt,“ rõhutab Elamus Spa üks omanikke, juhatuse liige Andres Tiik. Just eksport ja välisturistide kaasamine on Elamus Spa kasvu peamised mootorid.

Saunade Michelini tärnid jõudsid Eestisse

Elamus Spa liitumine rahvusvahelise Aufgussi organisatsiooniga 2023. aastal oli läbimurdepunkt. „See on võrreldav Michelini tärniga restoranimaailmas,“ märgib Tiik. Liikmelisus annab õiguse kutsuda Eestisse tipptasemel saunameistreid ja osaleda maailmameistrivõistlustel. Tänavu võistlevad Verona MM-il kolm Elamuse saunameistrit, tuues Mustamäe nime saunamaailma tippareenile.

Eestis on spaade konkurents tihe, ent Elamus Spa suudab eristuda just Aufgussi kaudu. „Üks kasvav trend maailmas on saunaturism – inimesed planeerivad oma reise spetsiaalselt selleks, et kogeda erinevate riikide rituaale,“ selgitab Tiik. Mustamäe spaakeskus on selles nišis tugev tegija, olles toonud Tallinna külalisi mitte ainult Soomest, vaid ka Saksamaalt, Itaaliast ja Hollandist.

Mustamäe on turisti maailmakaardil

Kui Tallinna turismiettevõtted keskenduvad sageli soomlastele, siis Mustamäe spaakeskuse klientuur on mitmekesisem. „Meie puhul on väliskülalised pigem ristlõige sadama ja lennujaama kaudu saabujatest,“ ütleb Tiik.

Turundus toimub mitmel tasandil: koostöö reisibüroode ja hotellidega, partnerlus Visit Tallinna ja EIS-iga, samuti sihitud kampaaniad suunamudijate kaudu. Ometi on kõige mõjusam tööriist jätkuvalt suust suhu leviv soovitus. „Tänapäeval otsustavad inimesed sageli Google’i arvustuste ja teiste külastajate kogemuste põhjal. Seetõttu paneme rõhku igale detailile, et külaline lahkuks hea emotsiooniga,“ kinnitab Tiik.

Välisturist otsib tervikut

2025. aasta alguses avati uus Elamus Bowling ja Pubi, mis seoti orgaaniliselt spaa-alaga. „Bowling’ust pääseb nüüd otse spaasse ja vastupidi, ilma et peaks riideid vahetama,“ kirjeldab Tiik. Uus atraktsioon, SPARK-i interaktiivne multimeediasüsteem bowling’u-radadel, on esmakordne kogu Baltikumis ja Skandinaavias.

Sellised investeeringud ei ole ainult kohalikule publikule. „Välisturisti jaoks on oluline, et sihtkoht oleks terviklik ja pakuks erinevaid elamusi. Meie kontseptsioon ühendab lõõgastuse, meelelahutuse ja gastronoomia,“ ütleb Tiik. Plaanis on ka elava muusikaga õhtud ja spetsiaalsed lasteprogrammid, mis aitavad luua Mustamäest sihtpunkti nii pereturismi kui ka rahvusvahelise saunakultuuri austajate seas.

Tehnoloogia ja teadus kui ekspordi tugisambad

Elamus Spa ei panusta ainult disaini ega atraktsioonidesse, vaid ka tehnoloogiasse. Kuni 2026. aasta juunini kestab digitaliseerimisprojekt, mille eesmärk on luua targa maja kontseptsioon. See puudutab nii energiatarbimist, veekasutust kui ka tööjõu planeerimist.

„Lõppeesmärk on, et meie inimestel jääks rohkem aega keskenduda külalislahkusele,“ ütleb Tiik. Ka teaduskoostöö pole võõras – TalTechi tudengid saavad spaakeskuses praktiseerida ning tutvuda tehnosüsteemide igapäevatööga.

Maailmatase aitab eksporti kasvatada

Kolmas nominent, Tallinnas Noblessneri kvartalis tegutsev PROTO avastustehas on viimasel viiel aastal tõestanud, et Eestil on võimalik pakkuda maailmatasemel elamusi, mis kõnetavad nii kohalikke kui ka välisturiste.

„Möödunud aastal võõrustasime ligikaudu 125 000 inimest. Rahvusvaheline turism ei ole veel täielikult taastunud, mistõttu tuginesime peamiselt kodumaisele publikule ja lähiturgudele, eriti Soomele,“ kirjeldab keskuse juht Girli Nurk. Samas on külastajaskond tema sõnul muutunud mitmekesisemaks – järjest enam tullakse töötubadesse, teadusteatrisse või elamusõhtusöökidele. „See näitab, et meie roll ei piirdu enam pelgalt pereturismiga, vaid meid nähakse kohana, kus kogeda midagi sisukat ja kaasavat.“

Eriline kombinatsioon teadusest ja fantaasiast

PROTO eristub Euroopa turismimaastikul oma kontseptsiooniga. „Ühendame 19. ja 20. sajandi leiutiste maailma tänapäevase virtuaalreaalsuse tehnoloogiaga. Me ei ole klassikaline muuseum ega tüüpiline teaduskeskus, vaid elamuslik hübriid,“ ütleb Nurk. Sisu luuakse ise, mitte ei osteta sisse valmisplatvorme.

Ekspordi seisukohast on PROTO suurim välisturg endiselt Soome, kust tuleb ligikaudu 40% kõigist väliskülastajatest. Lisaks on kasvamas Lätist ja Leedust saabuvad haridusgrupid. „Koolid otsivad järjest enam sisukaid ja kaasaegseid õppimise võimalusi, kus tehnoloogia ning mängulisus on põimitud,“ kirjeldab Nurk. See trend on viinud keskuse tugevama rahvusvahelise koostöö ja uute haridusteenuste arendamiseni. Lisaks on kasvanud nõudlus konverentside ja ärisündmuste järele.

VirtuaLab – uus ekspordiidee

Üheks suuremaks arendusprojektiks on neil olnud õppemäng „VirtuaLab“, mis pakub virtuaalreaalsusel põhinevat reaalainete õppe kogemust koolidele ja annab võimaluse siseneda uude haridusliku ekspordi valdkonda. Projekti näeb Nurk sillana Eesti majasisese haridustöö ja rahvusvaheliste võimaluste vahel.

Selle aasta üks olulisemaid investeeringuid on külastajateekonna digitaliseerimine. „Automatiseerime piletimüüki ja broneerimisi, loome iseteenindusvõimalusi ning viime mängujuhised otse VR-prillidesse,“ kirjeldab Nurk.

Eesti elamusturism on Nurga hinnangul arenev ja üha sisukam. „Rõõmustab, et külastajad hindavad emotsionaalselt kaasavaid ja tehnoloogiliselt kaasaegseid elamusi,“ ütleb ta. Tööjõuturg on pidevas muutumises ja heade inimeste leidmine vajab järjest enam paindlikkust ning loovust. See on väljakutse, millega paljud organisatsioonid, sh elamuskeskus, igapäevaselt tegelevad.

Teine kitsaskoht puudutab toetusmeetmeid. „Me ei ole klassikaline muuseum ega avaliku sektori üksus, kuid meie tegevusel on suur hariduslik ja turismialane mõju. Vajame paindlikumaid lahendusi, mis arvestaksid uue põlvkonna elamuskeskuste eripäradega,“ sõnab Nurk.

TASUB TEADA

„Ettevõtluse auhind“ on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss, mis tähistab tänavu 30. sünnipäeva. Konkurss selgitab välja oma ala parimad ettevõtted seitsmes kategoorias.

Konkursi kategooriate võitjad liiguvad koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli võitjatega finaali, kus selgub aasta ettevõte.

Selle aasta parim ettevõte selgub 1. novembril auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted“, mida kannab üle ERR.

Tutvustame oktoobri jooksul artiklisarjas nii konkursi „Ettevõtluse auhind“ kui ka konkurentsivõime edetabeli silmapaistvamaid ettevõtteid, nende saavutusi ja tulevikuplaane.

Konkurssi „Ettevõtluse auhind“ kaasrahastab Euroopa Liit.