Välisinvestor investeerib Eestisse: muidu sõidab konkurent meist rongiga üle

Konkursi „Ettevõtluse auhind“ kolm paremat välisinvestorit on sel aastal eelmise aasta võitja Flir Systems Estonia, Hanza Mechanics Tartu ja Inission Tallinn. Neid ühendavad Rootsi emafirmad, mure tööstuse maine pärast ja jõuline investeerimine Eesti majandusse.

Rääkisime Meelis Bergmanniga septembri lõpus, kui ta oli veel Flir Systems Estonia OÜ tegevjuht. Praeguseks ta sel positsioonil enam ei ole. Vestluse alguses meenutab Bergmann, et eelmine aasta oli nende jaoks stabiliseerumise aasta. „Praegu on oktoobri keskpaik ja oleme ületanud selle numbri, mis meil eelmise aasta lõpus (105 mln eurot) vastu vaatas. Oleme uue rekordi kursil,“ saab ta käibe kohta öelda. Uued tooted ja suurem müük võib kogutulemuseks tuua 130–135 miljonit eurot.

Eestis ollakse efektiivsed

Bergmann ütleb, et nende tehase edu rahvusvahelises grupis on taganud eestlaste näljasus ja valmisolek tööd teha. „Meie edu võti on efektiivsus,“ võtab ta lühidalt kokku. Eestis olev meeskond on olnud tulemustele orienteeritud ja just seetõttu soovib emafirma jätkuvalt Eestisse panustada.

„Meie müük ja turundus on tsentraalsed, aga me peame müüma Eestit korporatsiooni sees. Me toodame teistele üksustele ja meid aitavad meie efektiivsusnäitajad. Teine müügiargument on see, et väikeses riigis on kõik olulised tegijad ühe kuni kolme telefonikõne kaugusel,“ toob Bergmann välja.

Infrapunavaldkond vajab inimesi

Ehkki Fliri Eesti osas arendustegevust praegu ei toimu, siis unistustes võiks selleni jõuda. Nad näevad ise vaeva, et meile kasvaks peale noori insenere, kel oleks juba algteadmised infrapunast olemas. Seda eriala Eesti kõrgkoolides ei õpetata, aga Bergmanni sõnul peab ka meil tekkima selle valdkonna pealekasv.

„Meil on lootus, et üha enam särasilmseid noori jõuab infrapunani ja tahaks sellega tegeleda süvitsi. Siis saame ka Eestisse teadus- ja arendustegevuse tuua. Infrapuna on ka isesõitvates autodes ja robotites. See ei ole kaugeltki ainult Fliri teema,“ räägib Bergmann selle nišivaldkonna tulevikuväljavaadetest, mis näivad väga helged.

Samas on nad suutnud Eesti tehast kontsernis edukalt müüa ja siia on tulemas uusi tooteid kogu aeg juurde. Igal kaameral, mis Eesti tehasest välja läheb, on peal silt „Made in Estonia“ ning neid ei tehta kuskil mujal kui siin Eestis. „Liiga palju ei ole neid, kes oleks viie aastaga kolm korda kasvanud ja samal ajal olnud pidevalt kasumis,“ saab ettevõtja öelda.

Tartu suurfirma laienes taas

Metallitööstus Hanza Mechanics Tartu on üks Lõuna-Eesti suuremaid tööandjaid ning hiljuti tegid nad ülikoolilinna järjekordse suure rahapaigutuse. Suurde gruppi kuuluv ettevõte avas sel aastal 4000-ruutmeetrise lehtmetallitehase laienduse, kuhu kulus kümme miljonit eurot. Ehitati ka transpordigalerii, mis ühendab kaht hoonet, rajati automaatladusid ja soetati erinevaid tööpinke.

„Selle tulemusel on meil Tartus väga vinge tehasekompleks. Kui Rootsis, Saksamaal ja Soomes asuvad müügidirektorid toovad siia kliente, siis on tagasiside üldine – meil on maailmatasemel tehas. Naljaga pooleks võib öelda, et tehas müüb end ise, ehkki tegelikult on see muidugi meeskonna hea töö,“ ütleb HANZA Mechanics Balti klastri juht Liivar Kongi.

Tema sõnul ennustasid nad stabiilset müügiaastat, aga aasta lõpp on olnud väga kiire. Neil on lisatellimusi, mis on n-ö ennustusevälised, ja nähakse vaeva, et töökoormusega hakkama saada.

„Põnevaks teeb olukorra see, et järgmise aasta väljavaated on tagasihoidlikumad. Oleme ka müügimeeskonnalt küsinud, et ehk peaks prognoosima kasvu, aga turg on tegelikult muutlik ja nii on ennustamine raske,“ selgitab Kongi. „Kliendid on ettevaatlikud, aga samas ostavad ajutiselt üle prognoosi.“

Investeerimata ei pääse

Hanza Mechanics Tartu on kolm aastat järjest teinud suuri investeeringuid, kokku 20 miljonit eurot. Kaks aastat tagasi valmis uus hoone ja nüüd järgmine, tööpinkidesse panustamine on igapäev.

„See on päris jõuline olnud. Tootmisesse ja võimsustesse ei ole enam vaja nii palju raha panna. Aga investeerimist me päris ära lõpetada ei saa, sest vastasel juhul sõidavad konkurendid meist rongiga kohe üle,“ toob Balti klastri juht välja.

Ta nendib, et konkurentsivõime säilitamiseks tuleb efektiivsusega suurfirmas jätkuvalt tegeleda, robotiseerumine jätkub. Lisaks on tarvis üle vaadata kontoripoole protsessid, neid optimeerida ja võimalusel digitaliseerida.

Oleme ise liiga kriitilised

Hanza Mechanics Balticu emafirma investeerib siia, sest tehased ja ärimudel on end tõestanud. Kongi nendib, et kui täna peaks tegema investeeringu täiesti nullist, siis oleks alternatiive rohkem kui aastaid tagasi. Ka siin, Baltikumis. Ettevõtte juht näeb, et helikopterivaates on Eestil tugevused olemas ning ehk oleme ise enda suhtes aeg-ajalt liiga kriitilised.

„Võib-olla ei peaks. Kuulan kolleegidelt Kesk-Euroopast, Rootsist ja mujalt, et nende silmis on meil väga hea töökultuur, leidlikkuse tase ning oleme tehnoloogiaga sinasõbrad. Me oleme avatud uutele lahendustele. Insenere on küll puudu, aga need, kes on, need on väga heal tasemel,“ toob Kongi välja positiivset. Tööstuse kui sellise mainet peaks ühiskonnas aga oluliselt parandama ning see peaks olema nii ettevõtjate kui ka poliitikute asi.

Majanduslanguse mõju annab tunda

Inission Tallinn OÜ on mehaanika, elektroonika ja elektromehaanika lepinguline tootja ning koostööpartner, mis valmistab klientidele trükkplaate, seadmete osi, aga ka suuremaid terviklahendusi.

Ettevõtte juht Nadežda Dementjeva on heas tujus, sest Eestis läheb rahvusvahelisel ettevõttel hästi. Müük ja käive on viimase kahe aasta jooksul enam kui kahekordistunud ning seda tänu ekspordile Euroopa turgudele.

„Selle aasta teine pool näitab juba märke majanduslangusest ja klientide müügimahtude vähendamist. Tegeleme aktiivselt uute klientide ja partnerluste otsimisega, samuti aktiivselt kulude kokkuhoiuga, et selle aasta majanduslangusega toime tulla,“ räägib ettevõtte juht.

Viimastel aastatel on emafirma Eestisse teinud olulisi investeeringuid ja seda just tipptehnoloogiasse, mis tagab tehaste tootmisvõimekuse kasvu. 2021. aastal investeeriti elektroonikatehase uude SMT-tootmisliini miljon eurot ning eelmisel aastal otsustasid nad investeerida kaks miljonit eurot mehaanikatehase uutesse tootmisseadmetesse.

Aga see pole veel kõik

Seejuures on Inission Tallinnal kolmeaastane strateegia, kus on vajalikud investeeringud arvestatud. Hetkel kõikidest plaanidest Dementjeva rääkida ei soovi, kuid nad teevad ettevalmistusi nende elluviimiseks.

Küsimuse peale, miks emafirma Eesti harusse jõudsalt panustab, vastab Dementjeva, et meie geograafiline asukoht on üks plusse. Oleme sild Lääne- ja Ida-Euroopa vahel ning pakume hõlpsat ligipääsu Skandinaavia ja Baltimaade turgudele.

Lisaks pakub Eesti ettevõtjatele mitmeid toetusi ja rahastusvõimalusi, sealhulgas Euroopa Liidu fondidest saadav rahastus ning riiklikud toetused, mis soodustavad investeeringuid.

„Eestis on haritud ja tehnoloogiateadlik tööjõud. Meil on tugevad tehnoloogiaettevõtted ja start-up-kultuur, mis loob soodsa pinnase innovatsiooniks ja kõrge lisandväärtusega teenuste osutamiseks,“ ütleb ta.

Vähem tähtis ei ole ka see, et Eesti on üks maailma paremaid riike äri alustamiseks ja ettevõtluse arendamiseks ning Eestit iseloomustavad sellised sõnad nagu töökus, läbipaistvus ja usaldusväärsus. Ka tema hingel on see, et tööstuse maine peab noorte silmis kasvama, et oleks kvalifitseeritud tööjõudu, keda värvata.

Valitsuse tegevus ohustab välisinvestori nominatsiooni

Välisinvestori nominendid selgitavad, kuidas riigi majandusruumi kujundajate ehk poliitikute otsused mõjutavad soove Eestisse investeerida.

„Vaadates poliitikute tõmblemist, siis endiselt ei saa prognoose teha. Kindlust ei ole. Vaadates erinevaid maksuotsuseid, ei ole ma kindel, kas näiteks meie varsti enam välisinvestori nominatsiooni saame. Mida enam maksunduspoliitika tüürib sinna, kuhu see tüürib, seda vähem investeeringuid ja uusi töökohti siia tuleb,“ on Flir Eesti juht Meelis Bergmann veendunud. Ta toob välja, et tehase kolimine võtaks neil kolm kuud aega.

Ta juhib tähelepanu, et viimase kolme aastaga on riigieelarve kulud kasvanud viie miljardi euro võrra ehk enam kui 17 miljardini ja raha on puudu. „Minu juures ei saaks edasi tegutseda selline juht, kes ütleb, et tema kulud on kasvanud 60 protsenti ja raha on veel puudu ka.“

Maksudega mängimine pole hea

Ka HANZA Mechanics Balti juhti Liivar Kongi häirib, et lühikese diskussiooni pealt kehtestati äsja uus ettevõtete tulumaks. Kui see läheb tõesti julgeolekusse, on see põhjendatud. „Kui meie riigi julgeolek ei ole tagatud, siis ei tule siia ka välisinvestorid,“ tõdeb ta.

Üllatuslikult lisab ta, et ei poolda ajutisi makse, sest ajutised maksud tekitavad segadust ega lähe kokku Eesti lihtsa maksusüsteemiga, mida väljast kiidetakse.

Ettevõtete pankrot ja rahva vaesumine

Inission Tallinna juht Nadežda Dementjeva on samuti kriitiline ettevõtete maksustamise suhtes, samas meeldib talle suurinvesteeringute Eestisse toomise soodustamse plaan, mis võivad tuua kaasa uued töökohad, suurendada tehnoloogia ülekannet ja parandada majanduse üldist konkurentsivõimet.

„Eesti peab aktiivselt osalema rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ja turundama end atraktiivse investeerimiskohana – mitte ainult IT-valdkonnas, vaid just tööstussektoris. Eestis on kaasaegsed tootmistehased ja know-how, mida mujal pole,“ leiab Dementjeva.

Tasub teada

Eesti parimaid ettevõtteid tunnustavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Auhinnagala, kus tunnustatakse „Ettevõtluse auhinna“, „Konkurentsivõime edetabeli“ ja noore ettevõtja konkursi parimaid ning selgub aasta ettevõte, toimub 2. novembril ning seda saad jälgida samal õhtul ETV vahendusel.

Konkursi „Ettevõtluse auhind“ korraldamist ja artiklite ilmumist kaasrahastab Euroopa Liit.

Artikkel ilmus portaalis delfi.ee.