Kai Realo: leppige kõigepealt kokku, millist Eestit te soovite – alles siis saab hakata oma soove plaanideks valama

Kui panna kokku kõik mu viimase kuue aasta jooksul tööandjate keskliidu volikogu esinaisena kirja pandud ootused, soovid ja pöördumised Eesti vabariigi valitsuse, riigikogu, omavalituste või koalitsiooni kokkupanijate suunas, saaks sellest toreda väikese kogumiku, kus praktiliselt sama lugu kordub nagu refrään laulus. Ja see laul räägib Eestist, kohast, kus on hea ja turvaline elada, kus tehakse tarka tööd ning kasvatatakse õnnelikke ja nutikaid lapsi, kirjutab Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo ajalehe Eesti Päevaleht arvamusveergudel.

1. Leidke kompromiss

Just see oleks mu esimene soov koalitsioonipartneritele. Enne kui hakkate igaüks oma soove plaanidesse valama, leppige kokku, millist Eestit te soovite. Kindlasti on maailmavaatelisi erinevusi, aga siis tuleb leida see, mis kattub. Turvalist elu soovime me kõik, heaolu vastu pole ka midagi. Ja nii edasi.

2. Kas lennukad ideed lähevad kokku visiooniga?

Teine soov on see, et kui visioon Eestist on paigas, tuleks selgeks vaielda, mille abil hinnata edasiste läbirääkimiste käigus lauale tulevate lennukate ideede sobivust visiooniga. Kas need toetavad ühist arusaama Eestist või pigem mitte? Nt kas kõik planeeritavad maksud lähevad ikka asja ette või ega mõni kärbe tee me lapsi tulevikus rumalamaks.

3. Poliitikute pädevust tuleks hinnata

Kolmas soov on see, et valitsusse kandideerivatele poliitikutele tehtaks väike test, mis sisaldab küsimusi nii majanduse, rahanduse kui ka üldise vaimse võimekuse kohta. Lihtsalt selleks, et raske aja üleelamiseks ja turvalise tuleviku ehitamiseks oleks riigitüüri juures inimesed, kes teavad, kust riigile raha tuleb ja läheb.

Kes suudavad teha ka keerulisi otsuseid ja ilma sotsiaalmeedia või uudisteportaalide kommentaariumite müra arvesse võtmata. Nii nagu pole olemas keskmist eestlast (kes see tunnistaks, et ta on keskmine), pole võimalik õnnestuda ka „keskmise poliitikaga“.

4. Tuleb olla konkreetsem

Neljas palve on, et plaanis oleks vähem lennukaid ideid ja rohkem konkreetset, kõigile arusaadavat tegevust. Meil ei ole vaja veel ühte visioonidokumenti, kus on palju juttu sellest, kuidas meil Eestis asjad käima peaksid ning kuidas võiks olla ja kuidas kõik oleks parem, kui see „tehtagu, pandagu, oldagu“ plaan ellu on viidud.

Aga mida tehakse, kes teeb ja mis ajaks, see on neis visioonides hägus. Tehkem vähem, aga tehkem mõjuga asju. Nt kui on vaja puhast energiat, siis olgu selge plaan, kuhu ja mida. Ning kui on vaja kaitsemaksu, siis kui palju, kellelt ja kui kaua.

5. Vaatame tulevikku

Viies ehk kõige viimane, aga mitte kõige vähem oluline: keerame näo tulevikku. Maksud, kärped ja kõik muu sarnane on vajalik, aga ei vii edasi.

Millist ettevõtlust Eesti vajab? Kindlasti küll ka neid inimesi, kes teistel juukseid lõikavad ning viivad ellu muid toredaid ettevõtmisi, kuid Eesti tuleviku jaoks peame selgeks tegema, kust tulevad lähiaastatel investeeringud Eesti majanduse kasvu jaoks.

Millistele äridele tahab Eesti riik olla hea partner ja pakkuda head keskkonda? Milliseid tooteid, milliseid teenuseid, millise lisandväärtuseid need ettevõtted peaksid pakkuma, et Eesti riigi jaoks jätkusuutlikult maksutulu toota ja Eesti rikkust kasvatada?

Kas vajame nüüdisaegset kestlikku tehnoloogiat ja tootmisettevõtteid? Loodusvarade väärindamist? Innovatsiooni biomeditsiinis?

Igal juhul on kõigile hea, kui seame endale rahvusliku ambitsiooni, milles Eesti tahab silma paista. Nii saab planeerida vastava kõrgharidusega inimeste ettevalmistamist kui ka fokuseeritult parandada Eesti konkurentsivõimet.

Ainult majanduskasv viib meid seisakust välja ning kasvatab Eesti inimeste heaolu. On väga oodatud, et uue koalitsiooni koostööl muutuks ettevõtluskeskkond sõbralikumaks, lihtsamaks ja stabiilsemaks. Sellest piisaks – me ettevõtjatena võtame edasise juba enda kanda.

Lõppu veel üks pisitilluke märkus: suuri asju tehakse koos, kui kõik osalised – riik, inimesed, ettevõtted, poliitikud – saavad aru, mis on oluline, teevad koostööd ja panustavad igaüks, et Eesti riik õnnestuks.

Siiralt tore oleks, kui poliitikud selgitaksid oma mõtteid rahvale nii, et sellest saaks aru Eesti iga kodanik. Et ettevõtjad saaksuid oma jõu ja nõuga panustada Eesti konkurentsivõime suurendamisse, tehes koostööd valitsusega.

Ja et vähem oleks ignoreerimist, solvumisi ja lihtsalt hala. Elu Eestis ei ole nii pekkis, et seda korda teha ei annaks. Vaja on vaid tahet, tarkust ning järjekindlust. Mul on uuele peaministrile vaid sellised lihtsad ootused.

Arvamusartikkel ilmus ajalehes Eesti Päevaleht.