Tööandjate majandusspidomeetri näit I kvartalis: 79 km tunnis
Ettevõtjate hinnangul on majandusel hoog sees. Positiivseks võib lugeda teadet, et energiamahukate suurtarbijate konkurentsipositsiooni parandamiseks teiste riikidega võrreldes on kehtestamisel madalam aktsiisimäär elektrile, samas on ettevõtjad jätkuvalt rahulolematud valitsuse majanduspoliitikaga.
Majandusspidomeetri näit 2018.a I kvartalis tõusis 79 kilomeetrini tunnis. Endiselt on ettevõtjad rahulolematud valitsuse majanduspoliitikaga. Kui rahulolevaid ettevõtteid oli keskmiselt alla 2%, siis rahulolematuid lausa 62%. Kui ehitussektori ja töötleva tööstuse ettevõtjate hinnang valitsuse majanduspoliitikale paranes eelmise kvartaliga võrreldes (rahulolematuid 57%), siis teenindussektoris langes hinnang kõigi aegade madalamale tasemele – rahulolematud ettevõtteid on seal 68%. Kui jätta hinnang valitsusele arvestamata, on ettevõtjate hinnangul majandusel juba hoog sees. Suurimad hooandjad on spidomeetris ootused tellimuste või müügimahu kasvule ja hinnatõusule. Seega, üldine on foon positiivne, kuid mure majanduskasvu kestlikkuse osas on põhjendatud.
Ettevõtjate rahulolematuse peamine põhjus on ilmselt see, et pikalt oodatud majanduspoliitiliselt olulisi otsuseid valitsus vastu ei võtnud. Eelkõige oodati aasta alguses valitsuselt otsust välisspetsialistide kaasamise hõlbustamiseks, mida ei tulnud. Esimese kvartali lõpuks oli aastane sisserändekvoot kolmandate riikide spetsialistide taotlustega juba kaetud. Endiselt on Eesti majandusarengu suurim takistus kvalifitseeritud tööjõupuudus. Oleme kaotamas odava tööjõu konkurentsieelist töötleva tööstuses, aga ka kvalifitseeritud tööjõudu arenguhüppe läbiviimiseks napib. Eestist eksporditakse rohkem kui imporditakse suuresti tänu teenuste ekspordile, kuid ka teenindussektoris tervikuna on suur puudus tööjõust. Tööjõupuudus ja kallinemine on ka peamised põhjuseid, miks Eestisse uusi investeeringuid ei tehta – siin pole kasumi teenimiseks vajalikku vaba ressurssi ega ka piisavalt tarbijaid.
Võimalik, et negatiivset hinnangut põhjustasid ka uudised, et riigireformiga ei olda piisavalt edasi mindud, ebaõnnestunud tulumaksuvaba miinimumi astmelise süsteemi muutmise asemel kaaluti pensionäridele uusi toetusi ja piirikaubanduse vähendamiseks piisavaid aktsiisivähendusi ei võetud vastu. Positiivseks võib lugeda teadet, et energiamahukate suurtarbijate konkurentsipositsiooni parandamiseks, teiste riikidega võrreldes, on elektrile kehtestamisel madalam aktsiisimäär. See võis osaliselt põhjustada ka negatiivsete hinnangute vähenemise tööstussektoris. Järgmises majandusspidomeetris võib tagasiside veelgi positiivsem olla, kuna riigieelarve strateegiasse lisati ka maagaasi aktsiisimäära vähendamine energiaintensiivsete ettevõtetele.
Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Spidomeeter ilmub iga kvartali teisel kuul ja koosneb ettevõtjate hinnangust möödunud kvartalile ning järgmise kuue kuu prognoosist. Tööandjate majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut.
