Tööjõupuuduse küsimuse lahendused seisavad sahtlis

Kui sel aastal täitus sisserände kvoot poole aastaga, siis tuleval aastal juhtub see tõenäoliselt oluliselt varem – võimalik, et lausa jaanuari lõpuks. Lahendusettepanekud ootavad alles poliitikute sahtlis.

Siseministeeriumi kokku kutsutud töörühm tegi novembri lõpus valitsusele ettepanekud, kuidas lahendada ajutiselt olukord, kui kvoot paneb piiri tööjõu sissetoomisele.

Äripäevale teadaolevalt pidid valitsuserakonnad ettepanekuid arutama selle nädala teisipäeval, ent selleni ei jõutud. See aga tähendab, et nad hakkavad omavahel ettepanekuid arutama suure tõenäosusega alles jaanuari teises pooles.

Järgmise aasta kvoot püsib ka töörühma ettepanekute järgi muutumatu ehk siis mahuks jääb 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast, mis on 1315 inimest. Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar usub, et kvoot saab täis kohe uue aasta alguses.

“Veel enne, kui näeme veebruari,” sõnas ta. Nimelt on tema sõnul tööjõu vajadus nii suureks kasvanud, et niipea kui uute lubade taotlemine aasta alguses algab, tekib elamis- ja töölubade hankimisel täielik kaos.

Töörühma ettepanekud

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja ning sisserände töörühma juhi Ruth Annuse sõnul täitub uuel aastal välismaalaste kvoot tõenäoliselt veelgi kiiremini kui sel aastal, mil kvoot sai täis poole aasta peal.

Töörühm pakkus valitsusele välja võimaluse luua tööjõupuuduse ajutiseks leevendamiseks kaheaastane pikendamisvõimaluseta elamisluba. “See võimaldaks Eestis ajutiselt töötada ja selle elamisloa taotlejatele kehtiks Eesti keskmise palga maksmise nõue, mis hoiab ära odavama tööjõu sissetoomise,” selgitas Annus. Praeguse korra järgi saab kasutada lühiajalise tööjõu sissetoomiseks luba, mis kestab üheksa kuud.

Kui varem räägiti ka võimalusest kehtestada nn punktisüsteem, mille järgi hakataks kolmandate riikide töötajaid riiki laskma nende kvalifikatsioonile ja teistele näitajatele vastava punktisumma järgi, siis selle ettepaneku lükkas töörühm kõrvale. Annuse sõnul on töörühma konsensus, et sisserände piirarvu ei suurendata, kuid tippspetsialistid tuleks palgakriteeriumi alusel kvoodi alt välja arvata. “Just nemad on inimesed, keda Eestisse ootame,” sõnas Annus.

IRLi esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et IRL pole jõudnud veel kokkuleppele, mida nad töörühma ettepanekutest täpselt arvavad. “Seal on rida muudatusi, mida peab põhjalikult arutama. Ei saa olla nii, et töörühm teeb detsembri alguseks ettepanekud, saadikud muudavad seaduse ära ja 1. jaanuaril hakkab see kohe kehtima,” ütles ta. “See pole selline asi, mida enne jõule paari nädalaga ilma sisulist arutelu pidamata saaks läbi lasta. Ma ei usu, et sellist seadusandluse taset tahaks Äripäev või ka ettevõtjad,” lisas ta.

Kaheaastase tööviisa kehtestamine Seederile meeltmööda pole. “Selle sisu on, et tühistame kvoodi, pärast kahte aastat töötajate lepinguid ei pikenda ja siis vaatame, mis edasi saab. Aga mis siis saab? Kas kahe aastaga on probleem lahenenud?” küsis ta. Seederi sõnul peaks seadusandja vaatama pikemat aega kui kaks aastat. “Me ei saa käituda nii, et teeme täna otsuse ära ja kahe aasta pärast tulgu või veeuputus,” lisas ta.

IRL tahab eraldi kohtumist

Seeder rõhutas, et võib-olla on töörühma liikmetel igaks ettepanekuks argumenteeritud põhjendused olemas, ent tema neid 4-5punktilises ettepanekute dokumendis ja seletuskirjas ei näe. Sellepärast tahabki IRLi fraktsioon kohtuda enne ühiselt arutama hakkamist eraldi siseministri ja töörühma liikmetega, võib-olla ka lausa demograafidega, et olukorrast täit pilti saada.

Seederi sõnul vaevab Eestit praegu tööjõupuudus olukorras, kus tegelikult on avatud miljardi töötajaga Euroopa Liidu tööjõuturg. Lahendust aga loodetakse kolmandate riikide töötajatest. “Võib-olla paneme liiga suuri ootusi selle peale,” sõnas ta.

Seeder tunnistas, et praegusest süsteemist pole mõtet kinni hoida, kuna aeg on näidanud, et see ei tööta. Seda illustreerib näiteks kolmandate riikide töötajate liikumine Eestisse Poola kaudu. Ülevaadet, kes Eestisse sedasi tööle on tulnud, ei ole.

Toomas Tamsari sõnul sündisid töörühma ettepanekud keeruliste läbirääkimiste tulemusena, mistõttu on tulemus kompromissi kompromiss. Lõpplahendus on Tamsari sõnul mõistlik. “Kokkuvõttes tööandjate keskliit toetas neid ettepanekuid, sest see võimaldas protsessiga edasi minna,” ütles ta.

Tamsar tõdes, et tema oleks teinud julgemaid ettepanekuid. “Võiks lõpuks teemaga ka päriselt tegelema hakata. Siiamaani on poliitikud püüdnud tööjõu teemat vältida ja seega pole nad ka rahvale tõtt rääkinud,” ütles Tamsar. “Hirmude peal on poliitikutel hea elada,” lisas ta.

Tegelik tõde on Tamsari sõnul see, et tööjõudu ei jätku. Kui aga võimaldada tööjõul ametlikult migratsiooniameti kaudu Eestisse tulla, saaks neile maksta head palka ja oleks võimalik ka kontrollida, millised töötajad sisse rändavad. Praegu on Eesti olukorras, kus kolmandate riikide elanikud taotlevad tööloa Poola ja Leetu ning liiguvad siis renditööjõuna Eestisse edasi. Selliseid töötajaid on Tamsari sõnul Eestis hinnanguliselt 5000-10 000. Täpset ülevaadet neist pole. “Laseme sedasi Eestisse kõige odavamat tööjõudu, kuid kõrgema kvaliteediga töötajate sissevedu piirame,” rääkis Tamsar.

Tamsar tunneb pettumust

Tamsar lisas, et valitsus andis laiapõhjalisele töörühmale ülesandeks jõuda kompromissini. “Nüüd, kus kompromiss on leitud, ei julge valitsus aga ikka otsuseid teoks teha. See on äärmiselt kahetsusväärne,” ütles ta. “Loodame, et kodanikujulgus on neil ikka olemas.”

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kalvi Kõva sõnas, et veel on vara sisulisi kommentaare anda. “Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas on vastavad arutelud alles algfaasis. Oleme neile ettepanekutele korra otsa vaadanud, aga mingeid otsuseid veel ei ole,” ütles ta. Seega on tema sõnul ennatlik praegu midagi välja öelda, kuna see tekitaks vaid infomüra.

Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras märkis, et kaubanduskoda on ettepanekutega kursis, kuna osales töörühmas. Paraku on kojal siseministeeriumiga kokkulepe, et enne avalikkuse ees ettepanekuid ei kommenteeri, kui lahendused on jõudnud valitsuses arutlusele. Udras märkis, et ettepanekud sündisid kompromissina ja võivad veel ka muutuda.

Allikas: Äripäev