Laidmets: Paindlikule õpipoisiõppele tuleb võtta jõulisem suund
Haridus-ja teadusministeeriumi üld- ja asekantsler Mart Laidmets näeb võimalust ja vajadust oluliselt laiendada töökohapõhist õpet, mis on õppijale ühtaegu paindlik ning tõstab lõpuks tema konkurentsivõimet . Intervjuu ilmus 27. septembril 2016 Eesti Päevalehe vahel erilehes “Praktika ja õpipoisiõpe”. Erilehe väljaandmist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskliit.
Eesti haridus- ja teadusministeerium on võtnud eesmärgiks laiendada töökohapõhist õpet väga jõuliselt. Aastaks 2018 peaks töökohapõhises õppes osalenute arv olema 5200 ja aastaks 2020 juba 8000. On Teie hinnangul see eesmärk teostatav või ehk liialt ambitsioonikas?
Töökohapõhise õppe ehk laiendamise programmi eesmärgi täitmine on võimalik. Oleme võtnud sihiks, et aastatel 2016-2020 on s õppinud 8000 õpilast ja vähemasti 6000 on õppe edukalt lõpetanud. Näiteks sel aastal on 1. jaanuarist kuni 15. septembrini programmi toel alustanud õppega 835 õpipoissi. Esimesed 8 õppegruppi on juba õppe lõpetanud. Lähikuudel on õpe algamas veel 400 õpipoisil.
Kas meil on piisavalt õppijaid ja õppida soovijaid? Mida saab teha selleks, et nii noored kui ka küpsemas eas inimesed, kellel haridustee lühikeseks jäänud, tahaksid õppida?
Kahtlemata on tarvis teavitada nii potentsiaalseid õppijaid kui ka tööandjaid võimalustest ning selle õppevormi eelistest. Inimesed on erinevad ja ka nende õppimisstiil on erinev. sobib kõige enam neile, kes soovivad omandada kiiresti konkreetse eriala ja praktilised oskused- Suur eelis on see, et on paindlik ja võimaldab ühildada töö ja õppimise, mida ei saa teha tavapärases koolipõhises õppes. Juba töötaval inimesel aitab paremaks muuta oma konkurentsivõimet ja tõsta kvalifikatsiooni, mis võib omakorda kaasa tuua palgatõusu.
s on kolm osalist: õppija, tööandja ja õppeasutus. Õppe toimumiseks on vaja neid kõiki. Näiteks on oluline tekitada ettevõtetes huvi ja valmisolekut õpet pakkuda. Kindlasti on tähtis, et ettevõtete valmidus õpipoisse palgata kasvaks. Üha enam ettevõtteid näevad pikemaajalisi võimalusi ja tajuvad oma rolli tööjõu ettevalmistamisel.
Nii s kui ka kõrghariduses on probleemiks õpingute katkestamine. Kas teie hinnangul tasuks tõsta praktiliste tööde ja ettevõttepraktika osakaalu õppetöös?
s n-ö koolipõhises õppes moodustab praktiline õpe poole õppekava mahust. s, kus omandataksegi oskusi töökogemuse kaudu, moodustab see vähemalt 2/3 õppe mahust.
Arvan, et praktika ja praktilise õppe maht on piisav, pigem tuleks rohkem pöörata tähelepanu praktika kvaliteedile. Sellele aitab kaasa kasvõi see, kui õppija saab aru praktika eesmärgist, kui talle antakse elulisi ülesandeid ja tal on võimalus rakendada oma teoreetilisi teadmisi reaalses töökeskkonnas. Praktikal on suur mõju karjäärivalikutele.
Oluliselt enam noori võiks valida õppimiseks kutsekooli. Millised on ministeeriumi plaanid populariseerimiseks? Mis on oskuste aasta?
Oleme palju panustanud kutsekoolide taristu ja õppekvaliteedi parandamisse. Loomulikult soovime väga, et koolides oleks veel rohkem õppijaid. Peaaegu igas valdkonnas on puudus ning pärast lõpetamist pole keeruline leida tööd, kui ise asjalik ja hakkaja olla. Näiteks saame praegu rõõmu tunda selle üle, et elukestvas õppes osalemine on Eestis jõudsalt kasvanud ning üha enam täiskasvanuid tunnetab vajadust omandada uusi teadmisi ja oskusi ning on leidnud tee kutsehariduskeskustesse.
Maakondlikud Rajaleidja keskused on parandanud karjäärinõustamise kättesaadavust, samuti tegeleb riik üldiselt populariseerimisega. Tõepoolest – selleks, et oskuste omandamise ja täiendamise võimalustele rohkem tähelepanu pöörata, on Sihtasutuse Innove eestvedamisel kavas tähistada 2017. aastat kui oskuste aastat. Praktilised oskused on väärtuslikud ega jäta elus hätta. Soovime, et selline mõtteviis leviks kõigi Eesti inimeste seas.
Parajasti on käimas Eesti algatatud konkurss tublide praktikantide tunnustamiseks, kevadel käisite auhinda üle andmas Eesti parimas praktikakohas. Kas mäletate, missugune oli teie enda esimene praktikakoht ja mida seal õppisite?
Minu esimene praktikakoht oli Ajalooarhiiv ja õppisin tol ajal veel mitte väga levinud arvutikäsitsemise nippe.
Missugused on teie nõuanded noorele, kel seisab ees praktikale minek?
Tehke selgeks, millised on praktika eesmärgid. Praktika on suurepärane võimalus rakendada teoreetilisi teadmisi reaalses töökeskkonnas. Praktika annab võimaluse planeerida oma karjääri.
Mida tahate öelda praktikakoha pakkujale?
Praktika on tulemuslikum, kui ettevõte on selle enda jaoks läbi mõelnud, kui on seatud koostöös kooliga sihid ja praktikant on hästi juhendatud. Märgake praktikanti ja hinnake tema arengut. Kui märkate, et praktikakorralduses on midagi vajaka või ka vastupidi, kui midagi on erakordselt hästi, siis jagage seda kooliga – see annab võimaluse parandada praktika kvaliteeti. Praktikandi võtmine on ka võimalus leida uusi potentsiaalseid töötajaid ja saada teada, mida koolis õpetatakse.