Arto Aas: tööandjaid kaasatakse, aga peamiselt näiliselt

“Kõige olulisemad eelnõud surutakse jõuga kiirkorras läbi, sest selline on „poliitiline tahe“, aga vähemtähtsate eelnõude menetlemine võib võtta aastaid, piltlikustab ja kritiseerib Tööandjate keskliidu juht Arto Aas täna Postimehes huvirühmade näilist kaasamist.

Ülimahukate ja suure mõjuga maksueelnõude kooskõlastamiseks antaks paar-kolm tööpäeva. See pole normaalne ja on kaasamine ainult väga formaalses mõttes. Ja paraku iseloomustab see juurduvat tava – kõige olulisemad eelnõud surutakse jõuga kiirkorras läbi, sest selline on „poliitiline tahe“. See olukord kordub iga uue valitsusega, iga nelja aasta tagant kui mitte sagedamini. See trend tuleks murda. Ja siin pole patust puhtad mitte üksi erakond ega koalitsioon. See muster kordub. See kõik muidugi ei tähenda, et me kiidaks heaks praeguse opositsiooni absurdi kaldunud mässu riigikogus.

Samal ajal võib vähemtähtsate eelnõude menetlemine võtta aastaid. Siis tehakse VTK-d, menetletakse ülirahulikult jne. Ehk siis – kaasamise tase on äärmiselt ebaühtlane, kaldudes ühest äärmusest teise. Kui on poliitiline tahe, siis tehakse turbomenetlus, kui tahe on vastupidine või puudub üldse, siis menetletakse surnuks. Samal ajal kehtib meil muidugi seadusloome hea tava, mis ju peaks seda protsessi ühtlustama.

Teiste trendina tooks esile EL seadusandluse. Kipub nii minema, et enamus regulatsioon tõukub tänapäeval Euroopa Liidu institutsioonidest. Ja siin on sisuline kaasamine ja protsesside mõjutamise võimalused veel piiratumad. Valitsus on võtnud eesmärgiks ikka eelnõu kohta kujundada seisukoha kuue nädala jooksul. Samas need eelnõud võivad olla ülikeerulised nii juriidiliselt kui sisuliselt. Siis juhtubki see, et Eesti seisukohad on üldjuhul väga üldised ja pealiskaudsed. Valitsuses on Eesti seisukohtade kinnitamine pigem formaalsus, kuigi nende mõju Eesti õigusruumile ja majanduskeskkonnale on sageli suurem kui siseriiklikelt otsustel. Riigikogu ELAKi roll on täiesti marginaalne, siin oleks oht isegi kummitemplit solvata. Ja mis veel hullem – peale Eesti seisukohtade kujundamist liigub otsustamine Brüsselis musta kasti. Mitte keegi ei saa enam teada, kas Eesti poliitikud ja ametnikud üldse esindavad meie seisukohti või milliseid kompromisse sõlmitakse. Tagasiside puudub sisuliselt selle hetkeni, kui lõplikud otsused on tipptasemel vastu võetud. Ka see menetlusviis pole normaalne.

Toome mõned näited

Rohepööre on kuum teema. Enamus regulatsioone tuleb Brüsselist ja neid tuleb väga palju. Eelmisel aastal, keset suve saadeti ettevõtlusorganisatsioonidele kooskõlastamiseks üks kestlikkuse alane regulatsioonide eelnõu. 400lk tihedalt teksti (üldjuhul ka inglise keeles), mille kooskõlastamiseks oli kaks nädalat. Sama mudel kordus jõulude ajal. Absurd! Omavahelistes vestlustes tunnistavad ka ametnikud, et nad ei suuda kogu seda EL eelnõude mahtu läbi töötada. Usaldame eurobürokraate ja teisi riike. Aga nii juhtuvadki apsakad, mõnikord lollused – nt Eestiski meediakajastust saanud 1000 Exceli reaga tabelis nõutav aruandlus, mida ükski poliitik ja ametnik pole tegelikult heaks kiitnud. Aga Eesti riik ei suutnud neid riske varem märgata.

Mõned faktid pöörasest regulatsioonide mahust, millega ettevõtjad peaks kursis olema. EL kliima lehel on ca 300 regulatsiooni (enamus sadu lehekülgi pikad) https://eur-lex.europa.eu/content/summaries/summary-20-expanded-content.html?locale=et

Prantsuse tööandjate organisatsioon Medef analüüsis halduskoormuse kasvu ja sai sellise tulemuse: Aastatel 2017-2022 on Euroopa seadusandja võtnud vastu kokku 850 uut ettevõtjatele suunatud kohustust, mis sisalduvad 36 direktiivis ja 80 määruses (5 422 lehekülge õigusakte). See teeb keskmiselt ühes kuus 12 uut kohustust (73 lehekülge õigusakte) ettevõtjatele. Õigusaktid puudutavad peamiselt tööstuspoliitikat ja siseturgu, teenuste osutamise vabadust, majandus- ja rahapoliitikat ning kapitali vaba liikumist.

Eelnevat kokkuvõttes: näilist kaasamist on päris palju, formaalselt on asjad üldiselt korrektsed. Sisulist kaasamist ja ära kuulamist on aga oluliselt vähem. Aga kindlasti leidub ka häid näiteid ja meil on väga palju südamega ning professionaalselt oma tööd tegevaid ametnikke.

Loe lähemalt ajalehe Postimees arvamusveergudelt!