Mida toob Eestile kaasa Euroopa poolaasta kevadpakett?

“23. mail avaldas Euroopa Komisjon Euroopa poolaasta kevadpaketi, milles antakse liikmesriikidele suuniseid kaks aastat pärast COVID-19 pandeemia esimeste tagajärgede avaldumist ja keset Venemaa agressiooni Ukrainas,” selgitab Tööandjate Keskliidu välissuhete nõunik Kristi Sõber Euroopa Komisjoni materjalide kokkuvõttes.

Euroopa poolaasta raames vastu võetud riigipõhistes soovitustes antakse liikmesriikidele suuniseid, kuidas asjakohaselt reageerida senistele ja uutele probleemidele ning täita peamisi poliitilisi ühiseesmärke. Sel aastal sisaldavad need soovitusi reformide ja investeeringute kohta, mida tuleks teha fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks kooskõlas REPowerEU prioriteetide ja Euroopa rohelise kokkuleppega.

Eesti 2022. aasta riikliku reformikava ja Eesti 2022. aasta stabiilsusprogrammi arvamuses esitatud soovitused puudutavad taastuvenergia projektide kiirendamist, eelkõige läbi planeeringute kiirendamise, samuti piiriüleste energiaühenduste kindlustamist ja üldist energiatarbimise optimeerimist. Lisaks soovitatakse Eestil suurendada jõupingutusi transpordisektori keskkonnasõbralikumaks muutmiseks.

Euroopa Komisjoni 2022. aasta aruanne Eesti kohta:

• COVID-19 pandeemia mõju Eesti majandusele on olnud mõõdukas ja ajaliselt piiratu.
• Edaspidi mõjutab eeldatavasti mõnda majandussektorit rängemalt Venemaa sissetung Ukrainasse. Eesti kaubandussidemed Venemaaga on aja jooksul vähenenud, moodustades 2021. aastal 7,6 % kaubanduse kogumahust. Eesti sõltub eelkõige Venemaa ehitusmaterjalidest (sh puit ja teras), väetistest ja maagaasist (mis moodustas 2020. aastal 8 % Eesti kogu energiavarustusest).
• Eesti riigi rahandus oli enne COVID-19 kriisi tugev, kuid on kriisist väljumas mõnevõrra nõrgemana. Valitsemissektori võlg suurenes 8,4 %-lt SKPst 2019. aastal 18,1 %-le SKPst 2021. aastal, kuid on ikkagi EL-i väikseim.
• Eesti võttis kasutusele tõhusad lühendatud tööaja kavad, mida toetatakse 230 miljoni euro suuruse laenuga eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastust (TERA). Töötuse määr tõusis 4 %-lt COVID-19 kriisi alguses peaaegu 7 %-le 2020. aastal, kuid langes tagasi 6,2 %-le 2021. aastal.
• Eestit kimbutab oskuste nappus. Kuigi riigi haridus- ja koolitussüsteem on hea, ei suuda see rahuldada kõiki tööturu vajadusi oskuste järele, sealhulgas digi- ja roheoskuste järele.
• Nagu enamikus EL-i riikides on tõusvatel energiahindadel olnud märkimisväärne mõju inflatsioonile. Eestis tõusid energiahinnad 2021. aasta viimases kvartalis kiiresti, peamiselt seetõttu, et elektrihinna tõus kandus üsna kiiresti üle jaesektorisse.
• Eesti majandus on üks kõige CO2- ja energiamahukamaid liidus. 2020. aastal oli kasvuhoonegaaside heide 8,8 tonni inimese kohta CO2-ekvivalendina (võrreldes EL-i keskmisega 7,6), mis on tingitud Eesti põlevkivisõltuvusest ning transpordi ja hoonete suurest energiamahukusest. Hoolimata taastuvenergia osakaalu märkimisväärsest suurenemisest Eesti energiatarbimises viimastel aastatel (17 %-lt 2005. aastal 30 %-le 2020. aastal), moodustab põlevkivi endiselt umbes 60 % kogutarbimisest.
• Eesti majanduse konkurentsivõimet toetavad tugevad struktuurilised tegurid. Need hõlmavad paindlikku tööturgu, tõhusat evalitsust ja investeeringuid hõlbustavat soodsat ettevõtluskeskkonda.
• Hoolimata Eesti teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise suurenemisest on ettevõtete teaduspõhine innovatsioonisuutlikkus endiselt piiratud. 2021. aastal täitis Eesti oma 2019. aasta üldise poliitilise kohustuse suurendada avaliku sektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse 1 %ni SKPst. Eeldatakse, et see tase säilib ja jääb veidi üle EL-i keskmise. Ettevõtlussektor on samuti kiiresti suurendanud investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ja jõudnud tasemele üle 1 % SKPst, kuid see jääb alla EL-i keskmise ja kaugele sellest, mida on vaja Euroopa teadusruumi üldeesmärgi (3 %) saavutamiseks.
• Üldiselt on Eesti tulemused ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel head, kuid rohkem edusamme võiks teha keskkonnaeesmärkide ja õigluse vallas.

Edasised prioriteedid:

• Oskuste vastavusse viimine tööandjate vajadustega. Kuigi Eestil on head tulemused hariduse ja koolituse vallas, ei ole tööandjate vajadused oskuste nappuse ja mittevastavuse tõttu täielikult täidetud.
• Töötajate oskuste parandamine ja õpetajate nappuse kõrvaldamine võib aidata kaasa tööandjate vajaduste rahuldamisele ja hea haridussüsteemi säilitamisele.
• Muuta energia ja loodusvarade kasutamine tõhusamaks ja vähendada sõltuvust fossiilkütustest, sealhulgas Venemaalt imporditavatest fossiilkütustest.
  • Rohepöörde ja loodusvarade tõhusa kasutamise edendamine ja ringmajanduse põhimõtete omaksvõtmine on Eesti majanduse kestlikkuse seisukohast väga oluline.
  • Eesti on suurendanud taastuvenergiaprojektide rahastamist, kuid ikka püsivad mõned regulatiivsed tõkked, nagu aeglane planeerimisprotsess, tuulikute kõrguse piirangud kaitsekaalutlustel ja kohalik vastuseis.
  • Eesti ressursitõhusus on endiselt kehv, sest kasutatakse palju materjale ja tekib palju jäätmeid, mis pärsib tootlikkust ja konkurentsivõimet.
  • Loodusvarade säästev kasutamine on kerksuse seisukohast esmatähtis ning kuigi Eesti on looduskaitse vallas üldiselt saavutanud häid tulemusi, tuleb teha täiendavaid jõupingutusi looduslike elupaikade seisundi taastamiseks ja halvenemise vähendamiseks ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks.
• Transpordi CO2-jalajälje vähendamine.
  • Maanteetranspordi arvele jääb Eestis märkimisväärne osa kogusaastest, eriti seetõttu, et riigis liiklevad väga CO2mahukad sõiduautod.
  • Praegu puudub Eestis maanteesõidukite perioodiline maksustamine. Eesti on üks vähestest liikmesriikidest, kus ei ole kehtestatud iga-aastast mootorsõidukimaksu, kuid mootorikütuste aktsiis on suhteliselt kõrge (2019. aastal ELi kõrgeim (2,3% SKPst), samas kui keskmine oli 1,2%).
• Sotsiaalkaitse, sealhulgas töötute kaitse tugevdamine.
• Taskukohane ja kvaliteetne pikaajaline hooldus.

Peamised järeldused

Eesti taaste- ja vastupidavuskavas sisaldavate meetmetega struktuuriprobleemide lahendamine

• Haldustõkete kõrvaldamine, ettevõtlussektori tootlikkuse ja innovatsioonivõime tugevdamine ning rohefondi loomine, et toetada juurdepääsu rahastusele uuenduslike rohe- ja digitehnoloogiate arendamiseks.
• Digitaalsete valitsusteenuste ajakohastamine uusimate tehnoloogiate abil, et parandada nende kerksust, turvalisust ja tõhusust, digioskuste arendamine, et toetada digipööret, ning nii inimeste kui ka ettevõtete halduskoormuse vähendamine.
• Majanduse energiamahukuse vähendamine, parandades hoonete energiatõhusust, edendades taastuvenergia tootmisvõimsust ning töötades välja toetuskavad töötajate roheoskuste arendamiseks, et vähendada oskuste nappust.
• Transpordi ja reisimise muutmine kestlikumaks ning reisijate ja kaupade juurdepääsu parandamine raudteetranspordile Rail Balticu terminali ja Tallinna vanasadama trammiliini ehitamise ning raudteeliinide elektrifitseerimise abil.
• Tervishoiusüsteemi kättesaadavuse ja kerksuse parandamine, sealhulgas suurendades tervishoiutöötajate arvu ja tugevdades esmatasandi arstiabi. 
• Sotsiaalkaitse tugevdamine, pikendades töötushüvitise kestust, vähendades soolist palgalõhet, parandades pikaajalist hooldust ja soodustades noorte tööhõivet kava „Minu esimene töökoht“ kaudu.

Lisaks taaste- ja vastupidavuskavas ette nähtud reformidele ja investeeringutele tuleks Eestile kasuks järgmine

• Töötushüvitiste katvuse laiendamine, hõlmates eelkõige lühiajalise töö ja ebatüüpilised töövormid.
• Pikaajalise hoolduse süsteemi reformimine, et parandada teenuse taskukohasust ja kvaliteeti.
• Oskuste nappuse ja mittevastavuse probleemiga tegelemine, sealhulgas parandades haridus- ja koolitussüsteemi vastavust tööturu vajadustele ning leevendades õpetajate nappust.
• Loodusvarade, sealhulgas metsade kaitse, taastamise, vastupidavuse ja kestliku kasutamise tugevdamine ning materjalide ringluspõhise kasutamise määra suurendamine.
• Energiaallikate mitmekesistamine, sealhulgas taastuvenergia rajatiste ehitamise loamenetluste lihtsustamine, piisava ühendusvõimsuse tagamine, riigisisese elektrivõrgu tugevdamine, üldise energiatarbimise vähendamine ja energiatõhususe suurendamine. 
• Transpordisüsteemi kestlikkuse parandamine, sealhulgas raudteevõrgu elektrifitseerimise ja olemasolevate maanteesõidukite uuemate vastu väljavahetamise stiimulite kaudu.

Edasised sammud:

Euroopa Komisjon esitab paketi eurorühmale ja nõukogule aruteluks ning suuniste heaks kiitmiseks. Samuti jätkatakse dialoogi paketi sisu ja Euroopa poolaasta järgmiste sammude üle üle Euroopa Parlamendiga.

Lisainfo: Tööandjate Keskliidu välissuhete nõunik Kristi Sõber, +372 5858 3099, kristi@employers.ee.