Teise samba vabatahtlikuks muutmisega kaasnevad suured riskid ühiskonnale

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatsid Riigikogu rahanduskomisjonile kohustusliku pensionisamba vabatahtlikuks muutmise eelnõu osas arvamuse, milles juhtisid tööandjate organisatsioonid tähelepanu olulistele riskidele ühiskonnas, mis kaasnevad kiirustatult ja õigusloome eeskirju eirates koostatud reformi läbiviimisega.

Tuleb hinnata eelnõu kooskõla põhiseadusega 

Eelnõu järgi saavad II sambaga liitunud inimesed vanaduspensioniks mõeldud vahendeid (sotsiaalmaksu 4%) hakata kasutama endale sobival ajal enne pensioniiga, kuid ainult I samba õigusi omavad inimesed seda aga teha ei saa. Seega oleks vaja analüüsida muudatuse kooskõla põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Riigieelarvest kogujate sotsiaalmaksu arvelt pensionisambasse tasutud nelja protsendi osa väljamaksmine võib olla vastuolus võrdsuspõhiõigusega, sest toob kaasa teise sambaga mitteliitunud isikute ebavõrdse kohtlemise. Miks saavad osad inimesed osa oma tasutud sotsiaalmaksust kasutamiseks kätte, teised aga mitte?

Eelnõuga kavandatu kohaselt ei saa need inimesed, kelle kogutud vara suurus ületab 10 100 eurot, enda raha kätte mitte korraga, vaid aasta peale jaguneva kolme osamaksena. See võib rikkuda taas kord võrdsuse põhiõigust. Kuna teisest sambast väljumise tulemusel võib muutuda inimeste sambas olevate vahendite väärtus, näeme siin ohtu, et enam raha kogunute vara väärtus väheneb enne, kui neil on võimalus see kätte saada.

Reformi mõju majandusele ja ettevõtluskeskkonnale

Teiste riikide kogemus ning uuringud kinnitavad, et suurem osa võtaks oma teise pensionisambasse kogutud säästud välja kui selline võimalus tekiks (seda eriti majanduslanguse faasis). Eeldusel, et suurem osa teise samba varast välja võetaks, muutub pensionisüsteem jätkusuutmatuks ja toob kaasa investeeringute vähenemise ning maksukoormuse tõusu ka ettevõtlussektorile.

Muudatuste mõjul Eestisse investeerimine väheneb. Pensionifondide tapmisega sisuliselt välistatakse pikaajalise kohaliku kapitali akumulatsioon, mille tagajärjeks on eesti ettevõtete veelgi viletsam võime kaasata raha. II samba vabatahtlikuks muutmine piirab kindlasti nii pensionifondide Eestisse tehtavaid investeeringuid (LHV ja Swedbank on juba muutmas oma seniseid põhimõtteid Eestisse investeerimisel) kui selle kaudu ka Eesti ettevõtete finantseerimise allikaid.

Lisaks on eelnõu tehtud kiirustades ja õigusloome eeskirju eirates. Juhime tähelepanu Riigikogu tähelepanu nüanssidele, mida ilmselt ei ole reformi planeerides läbi mõeldud või on jäetudühiskonda lahendustest informeerimata.

Kokkuvõttes me ei toeta ideed, et sihtotstarbeliselt pensioniks kogutud vara saab rahas välja võtta ja ära kulutada. See idee on põhimõttelises vastuolus pensioniks säästmiseks järjepidevusega ning suurendab väga oluliselt vaesusriski pensionieas. Kindlasti ei tohi pensioniks kogutud vara muutuda osaks tsiviilkäibest. Planeeritavad muudatused seda aga meie hinnangul tekitavad.

Loe täispikka arvamust siit.