Veljo Konnimois: töötukassa rahaga võiks koolitada tagurpidi

Töötukassa ümberõppe loogika tuleks pöörata teistpidi – esimene samm olgu tööotsija klapp tulevase tööandjaga ning alles siis koolitusprogrammi läbimine, soovitab Eesti Tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht ja ettevõtja Veljo Konnimois Äripäevas.

Majandusministeeriumi plaan lüüa töötukassa koolituste süsteemis kord majja, et inimestele õpetataks piisavalt tööturul vajalikku, on väga teretulnud algatus. Soovin palju jõudu, et muutused ei tuleks ainult kosmeetilised, vaid põhimõttelised. Lisaks vajalike oskustega töötajate puudusele vajab lahendamist ka töötajate motivatsiooni probleem.

Töötukassa kaudu koolitatavate inimeste motivatsioonipuudus on tõsine probleem. Seda kinnitab nii ettevõtjate kogemus kui statistika. Riigikontrolli analüüsi järgi ei hakka 56% töötukassa kaudu koolitatutest vastaval erialal tegelikult tööle. Inimesed ja töökohad ei saa kokku ning töötukassa koolitusraha – kümned miljonid eurod aastas – läheb seetõttu raisku.

Miks nii? Töötukassa senine ega plaanitav süsteem ei taga, et inimesel oleks eeldusi uuel erialal hakkama saamiseks ja püsimiseks. Tulemuseks on see, et paljud õpivad töötukassa kaudu ametit, mis neile tegelikult ei sobi.

Esimene samm olgu klapp ettevõttega

Talendijuhtimise teooria räägib juba aastakümneid, et edukad ettevõtted värbavad inimesi hoiakute ja sobiva oleku järgi. Oskusi ja teadmisi saab õpetada, aga suhtumine peab õige olema. Inimene ei pea sobima mitte üksnes abstraktselt näiteks tööstusroboti operaatoriks või programmeerijaks, vaid ka konkreetsesse ettevõttesse konkreetsesse rolli.

Kuidas motivatsiooniprobleemi lahendada, sellest saab pikemalt lugeda Veljo Konnimoisi kommentaarist Äripäevas.

Õppimise, koolituste ja tööturu eri sammu astumisele on tähelepanu juhtinud ka OSKA, samuti Tööandjad oma traditsioonilises manifestis.