Veljo Konnimois: peaksime rohkem noortesse panustama

Metallitööstusettevõtte OÜ Radius Machining asutaja, Eesti Tööandjate Kesliidu hariduse töörühma juht ja Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois kirjutab Tööstusuudiste arvamusveergudel, et meil ei saada aru inseneeria olulisusest lisandväärtuse ja heaolu loojana ning seetõttu ei pöörata sellele ka hariduses piisavalt tähelepanu. „Ilma selleta me aga sinna ei jõua, kuhu unistame jõuda.“

Noored ja haridus on Veljo Konnimoisi jaoks südamelähedaseks teemaks – ta on haridusküsimustega tegelenud aastast 2019. “Peame tegelema inseneeriaga alates eelkoolist kuni ümberõppe ja elukestva õppeni. Olen jõudnud kaevuda oma tegemistega üldhariduse teise astmesse – kuues, seitsmes klass. See on kõige kriitilisem vanuserühm, sest kui me selles eas noortele ei näita, et sidudes end valdkonnaga ehitavad nad kiirema karjääri, kui valdkondades, mida on koolis lihtsam viljeleda, kaovad nad radarilt ja alles jäävad need, kes on vanemate või juhuse tahtel enda jaoks tehnilised erialad avastanud,“ hoiatab ta.

Konnimois rõhutab, et noorte jaoks on iga valdkond keeruline, mida nad omandavad ehk mitte noorte võimekuses ei peitu probleem, vaid just juhendajate pädevuses ja kättesaadavuses. “Valdkonnas, mis on riigi strateegia osa, peaks inimesi olema rohkem kui teistes, aga meil on vastupidi – kui rahvatantsu või koorilaulu juhendajaid on meil igas koolis mitu, siis tehnoloogiavaldkonnas on neid ainult üks viie-kuue kooli kohta,” näitlikustab ta. “Paraku ei osata näha inseneeria otsest seost lisandväärtuse ja heaolu loomisega – ilma selleta me ei jõua sinna, kuhu me kõik unistame jõuda.”

Töökäte puudust tunnetab Konnimois ka OÜs Radius Machining, hoolimata sellest, et ülikoolist või kutsekoolidest tulijate rakendamine on meie valdkonnas OSKA raportite kohaselt kõrge määraga, kui mitte kõige kõrgem. Ettevõttes on iga nelja-viie aasta tagant tehtud mõni suurem investeering, et tootmismahtu suurendada. Viimaseks suuremaks arenguks on olnud, et Peetri tootmisüksusele lisaks on tulnud juurde kaks uut. “Oleme end justkui kolmeks klooninud. Kui Tallinna tehases toodame ca 10 miljonit eurot, siis kolme-nelja asukohaga võiks meie käive kümne aasta pärast olla 40-50 miljonit,” usub Konnimois.

Selle eesmärgi saavutamise eelduseks on aga hea ja motiveeritud meeskond. „Üks põhjus, miks olime asukohti nõus juurde tekitama, oligi see, et mil on tööl 80 professionaali ja kui oleksime ühest piirkonnast võtnud järgmised 60 inimest, oleksime teinud valdkonnale karuteene, seda mitte arendades, vaid lõhkudes.“

Radius Machining käive on igal aastal kasvanud, aga käesolevat aastat võrdleb Konnimois langusega aastatel 2006-2007. “Ilmselt kaotame sel aastal grupi peale 18% ehk kui eelmisel aastal oli grupi käive ca 12 miljonit, siis sel aastal tuleb napilt 10 täis. On hea aeg, mil oma rutiinid ja võib-olla ka mõneti loorberite peale jäetud strateegia üle vaadata.“

Umbes pool toodangust eksporditakse. “Oleme leidnud kaugematest sihtkohtadest uusi kliente, tänu kellele saame kasvada. Teeme selle nimel tööd, sest ainult ühes piirkonnas tegutsedes peaksime kellegagi konsolideeruma. Teine võimalus on alustada millegi uue tegemisega ja ka seda kaalume.”

Müük on iga ettevõtte puhul kõige muu aluseks ja ka tootearendus on aina olulisem, usub Konnimois. “Iseõppiv masin, mis võtab ka enda ümbritsevaid signaale keskkonnast vastu, on see, millega me peame aina rohkem tööd tegema, et leida läbimurdekohti, mida teised veel ei tea. See muudab tulevikku. Ka Steve Jobs oli suunalooja, mitte olemasoleva toote parandaja, sellist tunnet tahaks ka ise tunda.”

Eeskujusid on tal teisigi, näiteks Elon Musk ja Richard Branson, kes on positiivse muutuse tekitanud. „Eeskujud on oma ambitsioonidele kinnituse saamise koht – teistel on ka raske olnud, aga raskustest minnakse kõigest hoolimata läbi, et saavutada eesmärgid.“

Konnimois usub, et ambitsiooni endas aitab hoida mentor. „Need on kriitilise tähtsusega küsimused, mida keegi teine suudab meile esitada. Me ise kanname kaasas positiivset kahtlust, aga ei leia positiivses mõttes trigger`eid (käivitaja-toim), mis tõmbaksid meid käima ja hoiaksid motiveerituna, kuni hakkavad tulema tulemused – siis on enesemotivatsioon juba kiire tekkima. Kui sa kahtled, siis seda kahtlustust on vaja vähendada, sest kahtluse tõttu ära jäetud investeeringuid on Eestis küll ja küll.“

Noorte roll on seda tähtsam, et noored on riskialtimad, jätkab Konnimois. „Minu elatud aastad on jõudnud sinnamaani, et tahan turvalist valikut ja sellepärast tulebki ambitsioon välja tuua nooremates, kes on nõus veel riskima. Ajaaken on 25-35 eluaastat, mil on see julgus olemas, tuleb lihtsalt noortele võimalus anda ja neid toetada. Sest kui mind hakata motiveerima, siis mina kaalun ja jagan riske rohkem, ma ei lähe enam all-in`i.”

Konnimois paneb ettevõtjatele südamele leida võimalusi noortesse panustamiseks. “Eriti kasusaajad, kellel on harukordne võimalus saadud kasumist tagasi panustada, et kasum veelgi kasvaks, kui me ei tunneta enda mõju ümbritsevale ja ei soovi asju muuta, jäämegi selliseks, nagu oleme – kestlikult kahaneva majanduse osaks.”

Üksi panustades jääb panus väikeseks, nii et hea oleks koonduda, usub ta. “Mul on unistus, et kui jõuaksime 10 protsendiga elanikkonnast – 100 000 inimesega – luua fondi, kuhu iga inimene toob 100 000 eurot, oleks isegi minimaalseima tootluse juures igal aastal meil võimalus investeerida 400 miljonit ideedesse, et kapitali veelgi kiiremini kasvatada ja panustada ka mujal sündivatesse algatustesse, et muutustest osa saada. See oleks meie n-ö rahvuslik fond, mille loodavast väärtusest saaksime noortele võimaluse anda. Midagi, mis oleks II pensionisamba kõrval või koguni asemel.“