Valminud on Eesti inimarengu aruanne 2023: vaimne tervis ja heaolu

Eesti inimarengu aruanne on iga kahe aasta tagant ilmuv artiklite kogumik, mis peegeldab ja mõtestab Eesti ühiskonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ja võimalikke arengusuundi. Tunnustatud teadlaste koostööna värskelt valminud Eesti inimarengu aruande „Vaimne tervis ja heaolu“ üks põhijäreldusi on, et Eesti on jõudnud inimarengus kõrge tasemega riikide hulka, kus inimeste igapäevaelu põhiküsimus pole enam ellujäämine, vaid parem elukvaliteet ühes sooviga olla vaimselt terve. 

Eesti inimarengu aruandest selgus, et vaimse tervise probleemid on levinud ja kasvutrendis. Samas on teadlikkus vaimse tervise olulisusest suurenenud, häbimärgistatus vähenenud ja inimesed otsivad järjest rohkem abi. Probleemide lahendamisel on oluline mõista, et igapäevaelu keskkonnad ei ole piisavalt vaimset tervist ja heaolu toetavad ning see puudutab erinevaid eluetappe nagu lapsed koolis, tööealised töökeskkonnas ning vanemaealised kodus ja linnaruumis. Vaimse tervise ja heaolu tagamisel on oluline roll tervislikul eluviisil, kuid see pole pelgalt isiklike valikute küsimus, vaid sõltub ka suuresti sotsiaal-majanduslikust ebavõrdsusest, nagu haridusest ja sissetulekust, ning keskkonnateguritest, mis käitumisvalikuid kas toetavad või mitte. Elu jooksul kogutud “kapital”, nagu tervislik eluviis, haridus, suhted ja digipädevus, käib inimesega kaasas läbi elu ning toetab vaimset heaolu.

Eesti inimarengu aruande järeldused ja põhisõnumid

• Eesti on jõudnud inimarengus kõrge tasemega riikide hulka, inimeste igapäevaelu põhiküsimus pole enam ellujäämine, vaid parem elukvaliteet ühes pürgimusega olla vaimselt terve. Inimareng saab jätkuda ka ebakindlal globaalsete kriiside ajastul, kui inimeste vaimset tervist hoida ja kaitsta. Kriisitingimustes on ühiskonna toimimiseks üha enam vaja toetada inimeste vaimset heaolu ning ise- ja koostoimimise võimet.
• Inimeste vaimne tervis ja ühiskonna valmisolek kriisideks sõltub inimeste sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ning seotusest kogukonnaga. Kui kuuluvus- ja turvatunne väheneb või kaob, siis väheneb ka vaimne heaolu ning suureneb risk vaimse tervise probleemide tekkeks. Tunne, et minu arvamuste ja vajadustega ei arvestata, tekitab pettumust ja trotsi, soodustab alternatiivtõlgenduslike sotsiaalmeediagruppide teket, valeinfo tarbimist ja polariseerumist ning üldist usaldamatust riigi ja teiste inimeste suhtes.
• Pidevad muutused igapäevaelus ning edukultus ühiskonnas panevad vaimse tervise proovile, eeldades head kohanemisvõimet ning nõudmiste ja ressursside tasakaalu hoidmist. Vaimse tervise hoidmine tähendab pidevat vajadust kiirelt kohaneda, see eeldab head säilenõtkust. Vaimse tervise seisukohalt on tähtis saavutada nii tööl, hariduselus kui ka pereliikmete eest hoolitsemisel nõudmiste ja ressursside tasakaal. Selle tasakaalu ulatuslik rikkumine võib inimese toimimisvõimet oluliselt vähendada.
• Vaimse tervise käsitlus lähtub peamiselt häiretest ja keskendub ravile, liialt vähe panustatakse ennetusse – haavatavuse maandamisse ja probleemide varajasse märkamisse. Vaimse tervise spetsialistide puudus ning teenuste kehv kättesaadavus on ühiskonnas teadvustatud probleem. See on signaal, et vaimse tervisega tegeletakse siis, kui probleemid on kaugele arenenud ja on tekkinud diagnoositavad häired. Abi otsimine tähendab suuremat teadlikkust ja väiksemat häbimärgistatust. Oluline on häirete ravi ja probleemide ennetuse mõistlik tasakaal. 
• Suur osa vaimse tervise mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiuvaldkonda. Vaimset tervist üle elukaare vormivad elukeskkond (suhte-, digi- ja füüsiline keskkond) ja inimese enda eluviisivalikud. Vaimse heaolu hoidmiseks on vaja valdkondadeülest ennetust ning rohkem tähelepanu inimelu kultuurilise ja vaimse poole tähendusrikkusele – jagatud väärtustele ja traditsioonidele, looduse ja ühiskonna ökosüsteemide seotusele.

Eesti inimarengu aruande ettepanekud

• Investeerida ennetusse läbi keskkondade kujundamise, mis aitavad heaolu luua ja vaimset tervist hoida – pere ja kodu, kool, töökoht, digikeskkond, füüsiline keskkond linnaruumis ja maal. Varakult sekkudes ja ennetades on võimalik ära hoida survet spetsialiseeritud vaimse tervise teenustele. Iga ennetusse investeeritud euro aitab kokku hoida kümneid eurosid ravi arvelt.
• Tugevdada inimeste isetoimimise võimet – eneseabi, enesehool, vaimse tervise esmaabi oskused, sotsiaal-emotsionaalsed oskused lastel, emotsionaalse regulatsiooni oskus (stressi korral), säilenõtkus. Edu peaks olema oma võimete realiseerimine, see teeb inimese õnnelikuks.
• Tugevdada koostoimimise võimet, tähendusrikast kaasatust kogukonda, haavatavuse varajast märkamist – sekkumised ja ühistegevused kogukonna tasandil, neid soodustav elukeskkond, huvitegevuste laiendamine, vanemlike oskuste arendamine, kiusamisvastased programmid.
• Ühiskonnas otsuste tegemisel peab alati küsima, kuidas keskkond inimeste vaimset tervist toetaks, selle asemel et seda kahjustaks. Sellega mitte arvestamise eest maksame ühiskonnana kõrget hinda.
• Vaimse tervise edendamine ja probleemide ennetamine peab olema valdkondade ülene, sest suur osa vaimse tervise mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiuvaldkonda (haridus, sotsiaalkaitse, kultuur, turvalisus ja julgeolek), kus võib ühtlasi olla suurem potentsiaal innovatsiooniks.
• Rohkem tähelepanu on vaja pöörata inimelu kultuurilise ja vaimse poole tähendusrikkusele, et kogukond ja inimesed hoiaksid kokku – jagatud väärtustele ja traditsioonidele, looduse ja ühiskonna ökosüsteemide seotusele.

Ka Tööandjad on tervise usku

Tööandjad teavad, et terve inimene on terve majanduse ja ühiskonna alus ja tajuvad, et lisaks füüsilisele tervisele vajab järjest enam tähelepanu, oskuseid ja teenuseid ka vaimne tervis, mille hädaolukorra kõigis vanuserühmades on viimaste aastate kriisid paljastanud. Vaimse tervisega seotud riskid võivad viia suuremate terviseprobleemide, töölt eemale jäämise, töö ja elukvaliteedi langemiseni. Näeme, et probleemi lahendamiseks ja edaspidiseks ennetamiseks on mitmeid võimalusi, seetõttu koondasime tervise valdkonnaalased ettepanekud Tööandjate manifesti 2022 “Aeg on olla ajast ees”.

Loe füüsilise raamatuna või digitaalsel kujul

Eesti inimarengu aruanne 2023 on kättesaadav nii raamatupoodidest kui ka digitaalsena.

Eestis on inimarengu aruanne ilmunud 1995. aastast. 2006. aastast alates annab kogumikku välja SA Eesti Koostöö Kogu. Eesti inimarengu aruanne 2023 „Vaimne tervis ja heaolu“ on kümnes SA Eesti Koostöö Kogu väljaanne. Aruande peatoimetaja on Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask. Aruande koostamisse on panustanud kokku 70 teadlast ja eksperti erinevatest ülikoolidest ja teadusasutustest. Aruande valmimist toetas Sotsiaalministeerium.