Uuringu tulemused maksumuudatuste mõjust turismisektori konkurentsivõimele

2018. aasta lõpus viis Konjunktuuriinstituut läbi uuringu maksumuudatuste mõjust turismisektori konkurentsivõimele.

Turismisektor on Eesti majandusele laiaulatusliku mõjuga, koos kaudse mõjuga annavad turism ja turismiga seotud tooted ja teenused hinnanguliselt ca 7% kogu Eesti sisemajanduse kogutoodangust ning teenuste ekspordist moodustasid turismiteenused 24% (2017). Eestit külastab aastas üle 6 miljoni väliskülastaja ning aastal 2017 tõusis majutusettevõtetes majutatute arv 3,5 miljonile. Valdkonnas töötab kümneid tuhandeid töötajaid. Sektori müügitulu on aastatega kasvanud, kuid vähenenud on kasumlikkus. Majutussektori rentaablus 5,1% oli madalam Eesti ettevõtluse keskmisest (6%). Eesti majutusettevõtete kasumlikku 13,4% (nn Gross operating rate) on madalam Euroopa Liidu keskmisest (20%), sellelt näitajalt oli Eesti 2016. aastal Euroopa Liidus 24. kohal. Samas on kasvanud tööjõukulud ning muud sisendkulud. Tegemist on tööjõu mahuka tööstusharuga, kus tööjõu komponent omab olulist kaalu. Automatiseerimine ja innovatsioon on traditsioonilises majutusvaldkonnas tegemas alles esimesi samme.

Antud uuring käsitles maksumuudatuste mõjusid valdkonna konkurentsivõimele. Täna on 28st EU liikmesriigist kehtestanud 23 riiki majutusteenuse ja 17 riiki toitlustusteenuse maksuerisused eesmärgiga tagada sektori konkurentsivõime ja kasv. Analüüsiti naaberriigis  Soomes 2010 aastal kehtestatud toitlustusteenuse käibemaksu määra muutust 22%lt 13%le. Selle tulemusena kasvasid nii käive, kui ka kasumlikkus. Kui 2013 aastal käibemaksu määra tõsteti 1% võrra, siis avalda see mõju kasumlikkusele ning investeeringu sektoris vähenesid oluliselt. Uuringu kokkuvõttest selgub, e iga täiendav maks mõjutab meie konkurentsivõimet ja konkreetse sektori jätkusuutlikkust.

Lähemalt saab uuringuga tutvuda siin.