Uuring: kaugtööd suures mahus pakub neljandik tööandjatest

Viilup Uuringud viis tööandjate hulgas läbi uuringu, et selgitada välja kaugtööga seotud probleemid, vajadused ja väljakutsed tööandjate vaates. Selgus, et suures mahus kaugtööd pakub neljandik uuringus osalenud tööandjatest.

Uuring viidi läbi 2021. aasta II poolaastal ning koosnes kolmest osast. Esmalt uuriti intervjueeritutelt kaugtöö võimaluste kohta nende organisatsioonis. Enamik intervjueeritutest pakkusid kaugtööd kontoritöötajatele. Mõnedes organisatsioonides oli kaugtöö ka enne levinud, teistes tingis selle tervisekriis. Toodi nii näiteid, kus kaugtööd valiti varasemast rohkemalt kui ka vastupidiselt, et osadel inimestel on tervisekriisi ajal raskem kodust töötada ja nad soovivad tihedamini kontoris käia.

Erinevad on ka kaugtöö tegemise piirid, mõned ettevõtted annavad töötajatele vabaduse töö asukohta ise määrata, teised seavad kindlamad reeglid. Näiteks oli ette nähtud, et vähemalt ühe päeva nädalas peaks kontoris töötama. Tootmisettevõttes aga määrati, et kõik, kel võimalik, töötaksid kodust, et vähendada tootmistööliste terviseriske.

Kaugtööd ei ole võimalik teha töökohtadel, kus tuleb olla objektil kohapeal ning klientidega vahetus kontaktis, näiteks tootmisüksused, laod, sadamad, laevad, majutus- ja toitlustusasutused, laborid, kodudes või kontorites osutatavad abiteenused jne. Kui kogu ülejäänud töötajaskond on kohapeal, siis on ka juhtidel keeruline eemale jääda. Samuti takistab kaugtööd tundlike kliendiandmetega töötamine. Tervisekriisi tõttu on siiski kohati loodud turvalised võimalused tundlike andmetega kodus töötamiseks.

Tööandjad on andnud kodukontorites kasutamiseks töövahendeid, peamiselt kuvareid ja klaviatuure aga ka töölaudasid.

Kaugtöö loob nii eeliseid kui ka väljakutseid

Suurima eelisena nähakse, et on võimalik palgata laiemat ringi inimesi. Osades organisatsioonides on kaugtöö võimaldanud vähendada kontoripinda ja seega kulusid ning olla atraktiivsem töötajate jaoks, kes eelistavad kaugtööd teha.

Tervisekriisi tõttu kaugtööle suundumine sundis töötajaid oma digioskusi täiendama, mis annavad neile eelise tööturul. Samuti on väiksemates piirkondades või välismaal elavatel inimestel võimalik kandideerida ettevõtetesse, kus kaugtöö on soositud.

Leiti ka, et osade töötajate jaoks oli paindlikum töökorraldus kasulik. Näiteks said nad tööle sõitmise arvelt isiklikku aega juurde, mida hommikuti ja õhtuti oma perega veeta. Mõned töötajad hakkasid ka rohkem oma tervise eest hoolitsema.

Vajalike tulemuste saavutamine hübriidtöö vormis valmistas kohati ka raskusi. Inimesed ja nende kodused tingimused on erinevad, kõigile ei sobi kaugtöö. Ka juhid pidid õppima testmoodi meeskonda juhtima, sest kaugtööl on raskem jälgida inimeste meelolu ja motivatsiooni püsimist. Probleemiks on ka see, et tööandjal ei ole võimalik kontrollida töötajate kodukontorites valitsevaid tingimusi ega jälgida, et töötaja oma tervise eest hoolitseks.  Vastanud toonitasid, et keeruline oli ka välismaalt töötajate värbamine reisimispiirangute tõttu ning sisselamise toetamine kui meeskond oli suunatud kaugtööle.

Vajalikud muutused regulatsioonides ja seadusandluses

Intervjueeritud tõid välja oma nägemuse regulatsioonide ja seadusandluse muutmise vajadustest. Nende arvates vajaks eelkõige paindlikumaks muutmist töölepingute regulatsioon.

Leiti, et töölepingu seadus peaks minema paindlikumaks koos paindliku tööaja massilise kasutamisega. Inimesed soovivad teha kaugtööd kodust või lausa teisest riigist ja paljud tööandjad on valmis neile seda vabadust võimaldama. Loovtööde puhul on kindla graafikuga ja koormusega töö fikseerimine pigem takistuseks, olulisem on tulemuse saavutamine.

Kaugtööga seotud regulatsioone peetakse liiga hägusaks ning sobiva töökeskkonna tagamisel tööandja vastutust ebaproportsionaalselt suureks. Intervjueeritud tööandjad ei pea õigeks, et nad peaks täielikult sisustama kodukontorid, maksma seejuures erisoodustusmaksu ning ka vastutama töötaja tervise eest kui nad ise keskkonda kontrollida ei saa. Samas rõhutati siiski töötajate tervise hoidmise olulisust. Riigil võib olla vajalik sekkuda, kui inimestel endil pole oskust või vahendeid tervisliku töökeskkonna kujundamiseks.

Intervjueeritud tõid välja, et summeeriv tööaja arvestus aitab kõikuva töökoormusega seotud probleeme lahendada. Seetõttu loodetakse, et muutuvtunni pilootprojekt kaubandusvaldkonnas õnnestub ja ka teistel valdkondadel on võimalik seda rakendada. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et üks kaugtöö arengu tõukejõude tööandjate vaatest seisneb selles, et see tööviis näib andvat võimalusi töötajaid motiveerida, värvata asukohast sõltumata, ning kokku hoida kontori- ning reisimise kuludelt.

Uuringu viis Eesti Tööandjate Keskliidu tellimusel läbi uuringufirma Viilup Uuringud. Uuring viidi läbi kolmes etapis. Uuringu ülesannete lahendamiseks alustati info kaardistamist olemasolevatest allikatest, lisaks viidi läbi fookusgrupp ning  11 süvaintervjuud, kus osalesid personalispetsialistid ja tegevjuhid. Kolmandaks viidi läbi kvantitatiivne küsitlus, et välja selgitada erinevate probleemide ja vajaduste ulatuste osakaalud. Küsitlusele vastasid 251 tööandja esindajat, kes oma ettevõttes puutuvad suurel määral kokku töösuhete korraldamisega või otsustega, mis puudutavad töökorraldust.

Uuring on osa rahvusvahelisest projektist Norway Grants „Facilitated access to work through flexible work“.

Taustainfo:

Kõige rohkem rakendavad kaugtööd IT ja telekommunikatsiooni sektori töötajad (57% sektori töötajatest) (Oscar Vargas-Llave, 2020). Sellele järgnevad teaduspõhised tegevused (53%), finants teenused (43%), kinnisvara (43%) ja avalik sektor (30%) (Op. cit.). Need on enamasti sektorid, kus on võimalik tööd teha erinevate IT lahenduste ja töövahendite abil, ning töö ei ole kohast ja ajast sõltuv. Eestis on see jaotus üsna sarnane.

Statistikaameti andmetel on tegevusaladest kaugtöö tegemise osakaal kõrgeim info ja side tegevusalal (54% on teinud kaugtööd), järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning finants- ja kindlustustegevus, kus kaugtöö tegijaid oli üle 40% kõigist sama tegevusala hõivatutest. Ligi 30% on kaugtöö tegijate osatähtsus avaliku halduse ja riigikaitse ning kinnisvaraga seotud tegevusaladel. Samadel tegevusaladel on viimastel aastatel olnud ka kõige suurem kaugtöö tegijate arvu kasv. Kaugtöö võimalusi on vähe töötlevas tööstuses, majutuses ja toitlustuses ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusaladel, kus kaugtöö tegijaid jääb alla 10% kõigist hõivatutest (Statistikaamet, 2020).

Erinevates sektorites kasutavad kaugtöö võimalusi erinevate ametite esindajad. Finantssektoris on suurimaks kaugtööd kasutavaks grupiks tehnikud ja spetsialistid. Samas näiteks hulgimüügi ja vahenduse ja transpordi sektoris on kaugtöö kasutamine mitmekesisem, kus seda võimalust kasutavad juhid, spetsialistid, teenindus- ja müügipersonal (Oscar Vargas-Llave, 2020). Statistikaamet (Statistikaamet, 2020) toob välja, et Eestis töötab enamus kaugtöö tegijaid valgekraede ametikohtadel: juhtidest on kaugtööd teinud 42%, tippspetsialistidest 35%, keskastme spetsialistidest 27% kontoritöötajatest 15%. Sinikraedel on võimalused kaugtööks üsna piiratud, nad moodustavad alla 10% kaugtöötajatest. (Op. cit.). Kõige suurem kasv kaugtöö tegijate seas on viimasel viiel aastal olnud keskastme spetsialistide ja tippspetsialistide hulgas.

Uuringu „Kaugtööga seotud väljakutsed ning poliitikasoovitused tööandjate vaates“ aruanne

Foto: Canva.com

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields

Loe varasemaid uudiskirju