Ülo Kaasik konkurentsivõimest: madalalt rippuvad viljad on juba nopitud
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2025” kõneleja, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütleb, et majanduse konkurentsivõime tõstmiseks peab Eestis astuma erinevaid samme. “Eesti on oma arengutasemelt jõudnud nii kaugele, et madalal rippuvad viljad on nopitud.”
Esitasime tänavuse konverentsi esinejatele kaks küsimust Eesti majanduse arengu kohta ja siin on Ülo Kaasiku vastused. Täpsemalt saab Ülo Kaasiku mõtteid kuulata 5. märtsil majanduskonverentsil “Tuulelohe lend” arutelul “Kuidas mõjutab kindlustunne majandust?” Lisaks temale arutleb Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog.
Sul on võimalus muuta üleöö Eestis üks asi, et tagada Eesti edasine silmapaistev areng. Mille muudaksid? Miks?
Suurima mõjuga oleks kindlasti see, kui saaks meie idanaabri sõbralikuks ja naabreid austavaks. Kui veidi realistlikumate soovide juurde minna, siis Eesti majandus on nüüdseks loodetavasti pööranud taastumise kursile, kuid jätkuvalt on palju ebakindlust, mis hoiab nii majapidamisi kui ettevõtjaid tagasi otsuste tegemisel. Kui välist ebakindlust on meil raskem mõjutada, siis valitsuse majandust mõjutava poliitika ettenähtavust saaks parandada kindlasti.
Selleks, et üht suurt ebakindluse allikat ohjata, on vaja näiteks selget, kaalutletud ja jõukohast plaani süsinikuheite vähendamiseks. Arvestades sellega, et oleme riigina võtnud väga ambitsioonikad kliimaeesmärgid juba aastaks 2030, on hetkel laual liiga palju stsenaariumeid ja teadmatust nii tehnoloogia kui poliitikavalikute osas, millel on määrav tähtsus nii energia hinna kui ka muu ettevõtluskeskkonna kujunemisele.
Mis on Eesti majanduse/ettevõtluse suurim kasutamata võimalus?
Konkurentsivõime ekspertkogus vaatasime möödunud aastal laia komplekti tegureid, mis Eesti majanduse konkurentsivõimet mõjutavad, tuvastades erinevaid puudujääke kõrgest rahastamise hinnast tööstuse vähese digitaliseerituseni. Eesti on oma arengutasemelt jõudnud nii kaugele, et madalal rippuvad viljad on nopitud. Ehk ühte hõbekuuli me seal välja pakkuda ei osanud, on nii haridus-, eelarve kui ettevõtluspoliitikas mitmeid hoobasid seda muutust suunata.
Korduvalt ja eri nurga alt tõstatus näiteks, et olemasolevat tööjõudu saaks paremini rakendada. Olgu probleemiks siis tööandjate poolt tugevalt tunnetatud puudus kvalifitseeritud tööjõu, ennekõike inseneride järgi, või juhtide kesine võimekus innovatsiooni edendada (sh kõrgtasemel digitehnoloogiate kasutamises). Samal ajal jääb ettevõtete koostöö teadusasutustega väheseks, haridustee paljudel poolikuks ning lõhe töötajate oskuste ja tegeliku töö vahel on suur.
“Tuulelohe lend 2025: kuidas saavutame edu muutunud maailmas?”
Lisaks kindlustundele ja selle suurendamisele tuleb majanduskonverentsil juttu sellest, kuidas majandus taas kasvule pöörata, Eesti majanduse konkurentsivõimet tugevdada ja Eesti atraktiivsust välisinvestorite silmis tõsta.
Teiste seas astuvad üles Eesti Vabariigi president Alar Karis, Teaduste Akadeemia president Mart Saarma, Eesti suurima energiatarbija, haavapuitmassitehase Estonian Cell omanik Sebastian Heinzel, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Ragn-Sells juht ja Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo, Infortar juhatuse esimees ja Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Ain Hanschmidt, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rakendusuuringute programmi juht Mart Toots, Nordic Science Investments partner Mart Maasik, Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog, Nortali asutaja ja juht Priit Alamäe, OÜ NG Investeeringud juhatuse liige ning Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo, DefSecIntel Solutions asutaja ja juht Jaanus Tamm, Eesti, AS LHV Group juhatuse esimees Madis Toomsalu, Euroopa tööandjate katusorganisatsiooni BusinessEurope president Fredrik Persson ja paljud teised mõjukad ettevõtjad ning tippjuhid.
Vaata konverentsi programmi ja osta oma pilet “Tuulelohe lend 2025” kodulehel.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2025” aitavad uutesse kõrgustesse viia:
kaaskorraldajana EIS
peatoetajatena Swedbank ja NG Investreeringud
suurtoetajatena Eesti Töötukassa
toetajatena Infortar, Elenger, Balbiino, Kitman Thulema, Liviko, BLRT Grupp ja Metaprint.