Tuulelohe lend 2025: tugeva majanduseta pole kaitsevõimet

Ei Euroopal ega Eestil ole raha ega võimet jätkata senise sotsiaalpoliitikaga, tegeleda kaitsevõime suurendamisega ja viia ellu suuresti poliitiliselt juhitud rohepööret. Peame siit valima ühe, rõhutasid ettevõtjad Tööandjate majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2025“. Tugeva majanduseta pole ka kaitsevõimet.

Kaaskorraldajana konverentsile hoogu andnud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kelle teenused ja toetused aitavad ettevõtjatel innovaatilisi ning teadusmahukaid arendusi ellu viia. EISi ridadest astus innovatsiooni arutelul üles rakendusuuringute programmi juht Mart Toots.

Kas nõuame majanduselt liiga palju?

“Kui palju me ka ei tahaks väliskeskkonda muuta, on mõistlik keskenduda teguritele, mille üle on meil mõju. Peame muutuma nutikaks majanduseks. See on meie käeulatuses,” kõlasid konverentsi sissejuhatuseks Vabariigi Presidendi Alar Karise sõnad. Suurem osa tootlikkuse võtmetest ei asu tema meelest poliitikute ega ametnike lauasahtlis, vaid hoopis erasektoris.

“Eestil on hea võimalus arendada teadusmahukaid ettevõtteid. Iduettevõtete buum andis paljudele kogemuse rahvusvahelise ettevõtte kasvatamisest,” selgitas ta.

Euroopa majandus ei püsi ülejäänud maailmaga konkurentsis

Majanduslangus ei toimu mitte ainult Eestis, vaid viimane kümnend on keeruline olnud kogu Euroopale. Mahajäämus Ameerikaga on pidevalt süvenenud ja piirkonna atraktiivsus investorite silmis kahanenud.

Miljoneid Euroopa tööandjaid esindava BusinessEurope juht Fredrik Persson pidas selle põhjustajaks lämmatavat bürokraatiat, ülereguleerimist, kallist energiat, pikki lubade menetlusaegu ja vajalike oskustega töötajate puudust.

“Ainus võimalus ülejäänud maailmaga võistelda on teha otsuseid majanduse konkurentsivõime suurendamiseks,“ rõhutas ta oma ootuseid uuele Euroopa Komisjonile.

Vaba maailm vajab fookust ja juhti

Nortali asutaja ja juht Priit Alamäe näeb Euroopa majanduse allakäigu põhjust selles, et meil ei ole olnud pikka aega sisulist liidrit. “Need, kellelt on seda initsiatiivi oodatud, on üritanud seda vältida,” selgitas ta.

„Me oleme ELis kriisiolukorras. Meil on vaja tugevat juhti ja juhtimist, raskeid, kuid olulisi otsuseid. Kõike korraga ei saa – tuleb otsustada, mida teha ja mida mitte.”

Ka Eesti puhul võib üheks murekohaks pidada seda, et meil pole ressursse ega võimekust kõigega korraga tegeleda – jätkata senist sotsiaalpoliitikat ja sotsiaalkulude, tegeleda kaitsevõime tõstmisega ning vedada poliitilist rohepööret.

“Peame nendest valima ühe,” oli Alamäe kindlal meelel.

Ettevõtjate kindlustunne löödi kõikuma

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik nägi, et ettevõtjates tekitab hetkel kõige suuremat kindlustunde puudumist valitsuse poliitika, eriti maksupoliitika. “Kui majandusolukord peaks paranema, paraneb kindlasti ka kindlustunne. Praeguses keerulises majandusolukorras on väga raske teha kindlaid investeerimisotsuseid.”

Lisaks mängib turvatunde kõikumisel suurt rolli elektri hind ja rohepööre. “Iga uue investori – juba Eestis olemasoleva ja väljastpoolt tuleva – üks peamiseid küsimusi on energia kättesaadavus ja hind,” selgitas Eesti majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Olukord riigis paistab ebamäärane

“Palju on erinevaid signaale ja nende muutumist,” rääkis NG Investeeringud juhatuse esimees Jüri Käo, kui jutuks tuleb energia ja rohepööre.

“Oleme hetkel oma kontserni ESG osakonda loomas. Üksnes ESG auditi protsessi korraldamisele kulub üle miljoni euro. Sellised asjad on ettevõttele karmid. Bürokraatia, mis rohepöördega peale pressib, on kõhedust tekitav ja tõsine pidur majanduse arengule,” mõtiskles ta.

“Paljud ettevõtted kolivad oma tootmised Aasiasse või USAsse, et piirangutest pääseda. Euroopa annab kogu maailma emissioonist ainult ligi 13% ja meil on siin nii karmid reeglid,” tundis Infortari juhatuse esimees ja Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt muret.

Miks kardavad välisinvestorid Eestisse investeerida?

Eestisse investeeringute meelitamiseks on vajalik stabiilne ja toetav maksukeskkond ning konkurentsivõimelisega hinnaga energia. Tööhõive on küll suur, aga produktiivsus madal.

“Me tahaksime, et meie palgad tõuseksid, aga kui võrdleme end Rootsiga, on selge, et tuleviku palgatõusuks on vaja produktiivsuse kasvu. Innovatsioonis oleme Jaapanile väga lähedal, see on hea. Minu soovitus on, et investeerige energiataristusse ja tooge Eestisse rohkem investeeringuid,” selgitab Swedbanki grupi peaökonomist Nerijus Mačiulis.

Investeeringute tegemist mõjutab idanaabri tegevus ja valitsuse kommunikatsioon. “Eesti ettevõtjad tunnevad ennast kindlalt, aga välisettevõtjad mitte. Rimi müüs Baltikumis terve keti ära. Hädaldamine ja pabistamine siinkohal juurde ei anna. Vaadake Soomet – ükski välisinvestor ei karda sinna investeerida, kuigi piir on pikem kui meil. Miks? Nad annavad investoritele kindlaid sõnumeid. Valitsus peab investoritele jagama selgeid sõnumeid,” selgitas Jüri Käo.

Usaldus ja läbipaistvad otsused viivad edasi

“Julgeoleku lahutamatu osa on inimeste usaldus oma riigi vastu, mis tähendab, et riik peab nii tunduma, olema aus, oma ja arusaadav. Siis on mõistetav ka soov oma riiki kaitsta ja riigi kaitsmise eest kodanikuna maksta,” arutles oma kõnes Alar Karis.

Nii tema kui ka mitme teise kõneleja sõnavõtust jäi kõlama, et ühiskonna kindlustunde taastamine on miski, millega tuleks esmajoones tegeleda. Vaid nii saavad sündida ettevõtjate ja investorite julgemad otsused.

“Maailmas pead tõstnud kurjus paneb proovile meie väärtusruumi ühtsuse. Reeglite põhine maailm, julgeoleku korra põhialused ja varasemad kokkulepped on nüüdsest haprama iseloomu ja tähendusega. Me ei tohi tuule tõusmist ootama jääda, vaid peame ise tegutsema,” lisas Vabariigi President kõnes.

Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud aasta mõjukaim majanduskonverents “Tuulelohe lend 2025” toimus 5. märtsil ja tõi lavale tunnustatud tippjuhid ning Eesti majanduselu otsustajad. Kaaskorraldajana andis hoogu Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS). Koos otsiti lahendusi, kuidas Eesti majandus taas kasvule pöörata – kuidas majanduse konkurentsivõimet tugevdada ja välisinvestorite silmis atraktiivsust tõsta.

Järgmine Tuulelohe majanduskonverents toimub juba 4.03.2026.

Kuni 31. märtsini saad varajase registreerujana osaleda Eesti Tööandjate Keskliidu majanduskonverentsil soodushinnaga – 400 EUR + km ning iga neljas osaleja samast organisatsioonist saab tasuta pääsme! 

Osta pilet juba täna ja kindlusta koht konverentsil – https://onlineexpo.com/ee/tuulelohelend/

Majanduskonverentsi kokkuvõtte koostas EIS.