Töösturid: Eesti võib elektri hinnaga saatusliku vea teha

Erinevalt ühest peamisest konkurendist Soomest ei peeta Eestis elektri hinda varustuskindluse osaks, kuid tööstuse siin hoidmiseks ja siia meelitamiseks peaks seda tegema, leiavad töösturid.

„Valus on kuulata, kuidas päevast päeva räägime automaksust ja selleks valmistumisest, kuid meie tulevikku määrab oluliselt rohkem energiamajanduse areng ja energia hind,“ viitas Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“ Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe riigi plaanidele energiamajanduses ehk energiamajanduse arengukavale. Tema hinnangul on sealt tööstustele vastu vaatav pilt tuleviku energiahinna osas muret tekitav.

„Kui konkurentsivõimelise energia hinna sihttase pannakse paika 2023. aasta peale, siis meie teame, missugune oli meie miinus aastal 2023 toonaste energiahindadega,“ märkis ta. Eesti suurim energiatarbija Estonian Cell teenis tol aastal 23 miljonit eurot kahjumit. „Selle energia hinnaga ei ole võimalik tööstust Eestis nii palju kasvatada, kui arengukavas ette on nähtud.“

Hind, hind, hind

Tema hinnangul seisneb probleem selles, et energia hinda ei võeta Eesti energiapoliitikas varustuskindluse osana, kuid peaks. „Kui vaadata näiteks Soome prioriteete, kellega enamus ettevõtteid kõige enam konkureerib, siis Soome energiapoliitika prioriteetides on konkurentsivõimeline hind esikohal, seejärel tulevad varustuskindlus ja teised aspektid,“ selgitas ta. „See on meile mõttekoht.“

Siinsetest hindadest sõltub eksportiva tööstuse võime rahvusvaheliselt konkureerida. „Konkurentsivõimet tuleb vaadata laiemalt. Eesti keskendub rohelisele, CO2-vabale energiale. Kui reguleerime selle eesmärgi täitmiseks üle ja kukume konkurentsist välja, siis mida see riigile kaasa toob?“ küsis saates autotööstusele osi valmistava Stoneridge Electronics juht Ardo Asperk. „Eesmärgid peaks olema realistlikud, et saavutaksime puhta keskkonna, aga säilitaksime sealjuures konkurentsivõimelise majanduse.“

Supi segamine seda rammusamaks ei tee

Asperki hinnangul minnakse reguleerimisega sageli liiale, sest ühiskond ja poliitikud ei arvesta, et riigi raha luuakse ettevõtluses. „Võime seda suppi Eestis segada ühte või teistpidi, aga selleks samaks supiks see jääb,“ märkis ta. „Raha ringi jagamiseks tuleb eksportivast tööstusest.“

Lisaks konkurentsivõimelise hinnaga energiale vajavad tööstused veel selgust riigi plaanides. Sõnum, mis antakse pikaajaliselt oma inimestele, ettevõtjatele ja välispartneritele, peab olema stabiilne. „See ei tohi olla nagu tallesaba, mis käib siia-sinna, vastavalt valimiste tuulele,“ rõhutas Asperk. „Ma ei saa ettevõtjana öelda, et mu plaan on järgnevad kolm kuud või järgmise valimistsükli pikkune. Plaan on 5, 10 aastat. Globaalse grupi tehas kolitakse aastaga siit ära, kui see pole kasumlik või on risk, et midagi juhtub ja seda tehast ei ole grupil olemas.“ Kui kaitsevaldkonnas on riigi sõnum ja nägemus ettevõtja sõnul olnud selge, siis majanduspoliitikas on jätnud soovida.

Mure, mitte vingumine

Ehkki kohati on ettevõtjate kriitikat majanduspoliitika puudumise või puudulikkuse pärast ka vingumiseks nimetatud, siis Lahe sõnul ei tohiks muret konkurentsivõimelise keskkonna pärast kergekäeliselt vinguks kutsuda. „Selles ekstreemselt negatiivses olukorras oleme tõepoolest kõik kivid ümber pööranud, et kuluefektiivsust leida. Viimase meetmena koondasime 10 protsenti töötajatest eelmisel aastal,“ selgitas ta. „Meie tootmisjuht teeb innovatsiooni isegi kuluosadega, energiaefektiivsust suurendasime, lisaks vaatame kõiki turge, kus me veel ei ole ja kust vähegi kasumlikku müüki saada. Teeme klientidega tootearendust. Ettevõtjatel on kõigil kõik rauad tules.“

Tele2 Eesti juht Margus Nõlvak rääkis, et ettevõtjate võime kõiksugudest kriisidest välja tulla võib olla teinud karuteene nende tõsiselt võtmisele. „Ettevõtjad pusivad ikka edasi täpselt selles keskkonnas nagu parasjagu on. Võibolla see on siis riiki uinutanud – nad on alati hakkama saanud ja küll nad saavad ka sel korral,“ hindas ta.

Eesti trump on tark rahvas

Lahe rõhutas, et riigilt ei oodata abi või seda, et tullakse kliente otsima, neid võitma või hinnaläbirääkimisi pidama. „Riigi poolt on vaja luua konkurentsivõimeline keskkond ja määratleks seda selliselt, et riik ei tohiks ettevõtteid enne kasumi teenimist maksude või regulatiivsete tasudega ära hävitada või ära surmata,” rääkis ta.

See majandusruum ja selle selgus aitab Asperki sõnul ka investorile vaenuliku naabri kõrval tegutsedes kindlustunnet süstida. Stoneridge Electronicsil on Euroopas lisaks Tallinnale veel kaks tehast, mis omavahel efektiivsuses konkureerivad. 20-30 aastat tagasi tuldi Eestisse, sest siin oli tark ja teotahteline rahvas ning soodne. „Odav enam ei ole, targad oleme jätkuvalt,“ rõhutas ta.

Millist nõu annaksid ettevõtjad majandus- ja tööstusministrile, seda saad kuulata saatest „Tööandjate tund“.

Artikkel ilmus ajalehe Äripäev veebiveergudel.