Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ILO valmistub platvormitöö reguleerimiseks

Rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konverentsil lepiti äsja kokku, et 2026. aastaks töötatakse välja platvormitöö tingimusi käsitlevad soovitused ja konventsioon.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 113. töökonverentsil, mis toimus 2.–13. juunil Genfis, käsitleti esmakordselt töötingimuste regulatsiooni platvormimajanduses. See tähistas esimese arutelu lõppu rahvusvahelise konventsiooni ja soovituse väljatöötamise protsessis, mille eesmärk on pakkuda õiguslik raamistik digiplatvormide kaudu töötavatele inimestele.

ILO tähtsaim töövorm on rahvusvahelise tööregulatsiooni kehtestamine, mis toimub konventsioonide ja soovituste vastuvõtmise kujul. Organisatsiooni tegevus lähtub kolme huvirühma – valitsused, tööandjad ja ametiühingud – huvidest ja prioriteetidest.

Tööandjate rühm läbi Rahvusvaheline Tööandjate Organisatsioon (IOE) liikmete rõhutas konverentsil, et uus raamistik peab olema põhimõttekindel, paindlik ja arvestama platvormimajanduse ärimudelite mitmekesisust. Tööandjate hinnangul loob platvormimajandus olulisi töövõimalusi, toetab ettevõtlust ning võimaldab innovatsiooni, eriti noorte, naiste ja mikroettevõtete jaoks. Eesti Tööandjate Keskliit, kes on IOE liige, oli esindatud konverentsil oma välisnõuniku Kristi Sõberi kaudu. Osalemine võimaldas jälgida suundumusi, mis võivad mõjutada tulevikus ka Euroopa ja Eesti tööõiguse arengut.

Mida otsustati?

• Lepiti kokku, et töötatakse välja rahvusvaheline konventsioon ja soovitus, mille lõplik arutelu toimub 2026. aasta ILO 114. konverentsil.
• Kinnitati võtmedefinitsioonid, mis loovad õigusliku aluse edasiseks tööks. Näiteks:
  • Digitaaltöö platvorm: juriidiline või (vajaduse korral) füüsiline isik, kes digitehnoloogia ja automatiseeritud otsustusprotsesside abil korraldab või vahendab tasustatud töö tegemist teenuse osutamiseks, olenemata sellest, kas töö tehakse veebis või füüsilises asukohas.
  • Platvormitöötaja: inimene, kes osutab teenust digiplatvormi kaudu, olenemata tööõiguslikust staatusest.
  • Vahendaja: juriidiline või (vajaduse korral vastavalt riigi õigusele) füüsiline isik, kes teeb digitaalse platvormitöötaja töö kättesaadavaks: kas lepinguliste suhete kaudu digitaaltöö platvormi ja töötajaga või alltöövõtuahela osana nende kahe vahel.
  • Tasu: kokkulepitud töötasu vastavalt kohalikele seadustele ja lepingutele, millest on välistatud töö tegemisega seotud kulude hüvitamine. 

Tööandjate peamised seisukohad arutelu käigus:

• Tööandjad toetasid tugevalt põhimõttekeskset ja paindlikku lähenemist, rõhutades, et regulatsioonid peavad arvestama platvormimajanduse ärimudelite, töötajate staatuse ja riiklike õigussüsteemide suurt mitmekesisust.
• Platvormimajandus pakub olulisi majanduslikke võimalusi, eriti haavatavatele gruppidele, noortele, naistele, ettevõtjatele ja mikro- ning väikeettevõtetele. Paljudes riikides aitab see kaasa töö formaliseerimisele, pakub lisasissetulekuid, toetab VKEsid ning võimaldab tehnoloogilist innovatsiooni ja piiriülest teenusepakkumist.
• Uued standardid peavad selgelt eristama füüsilisest isikust ettevõtjaid ja töölepingulisi töötajaid. Õiguslik ebamäärasus selles küsimuses võib õõnestada riiklikke tööõiguse raamistikke ja tekitada regulatiivset ebakindlust. Seetõttu peab uus raamistik austama olemasolevaid töösuhteid ja äriseadust.
• Tööandjate rühm lükkas tagasi liiga ettekirjutava või ebaselge sõnastuse, rõhutades, et liiga jäik instrument raskendaks ratifitseerimist, piiraks innovatsiooni ja looks õiguslikke riske nii ettevõtetele kui töötajatele.
• Tööandjad olid kindlalt vastu lihtsustatud muudatusmenetlusele, mis võimaldaks tulevikus dokumenti muuta ilma täis kolmepoolse järelevalveta. See ettepanek jäeti konventsiooni eelnõust välja.

Konventsiooni eelnõusse (teise arutelu ootuses) lisatavad elemendid:

• Kõik digitaalsed tööplatvormid kuuluvad reguleerimisalasse vastavalt kokkulepitud definitsioonile.
• Kõik digitaalsed platvormitöötajad, nii formaalses kui mitteametlikus majanduses, kuuluvad reguleerimise alla, kui konventsioonis ei ole teisiti sätestatud.
• Teatud erandid võivad kehtida piiratud hulgale platvormidele ja töötajatele – näiteks neile, kellel ei ole töölepingulist suhet.
• Eelnõus on sätted andmekaitse, privaatsuse ning algoritmide mõju kohta tööle.

Mis saab platvormitöö reguleerimisest edasi?

ILO Büroo koostab konventsiooni ja soovituse täisteksti, mis esitatakse teiseks aruteluks 2026. aasta konverentsil. Vahepeal toimuvad tehnilised kohtumised, kus osapooled saavad täpsustada oma seisukohti ja tagada, et lõplikud instrumendid oleksid tasakaalus ning praktikas rakendatavad.

Tööandjate eesmärk on saavutada tulemus, mis toetab töö kvaliteeti platvormimajanduses, kuid ei piira selle arengut ega innovatsiooni.

Lisaks võeti konverentsil vastu uus rahvusvaheline konventsioon (nr 192) koos sellega kaasneva soovitusega, mis käsitlevad töötajate kaitset bioloogiliste ohutegurite eest töökeskkonnas. Olulised punktid: tööandja vastutus on piiratud tema kontrolli all oleva töökeskkonnaga. Konventsioon tugineb riskipõhisele lähenemisele ning jagatud vastutusele riikide, tööandjate ja töötajate vahel. Samuti võimaldatakse sektoriaalseid erandeid juhtudel, kus konventsiooni rakendamine võib olla keeruline.

Tööandjate hinnangul sisaldab soovitus aga mitmeid liialt ettekirjutavaid elemente (näiteks töötajate ja nende esindajate kohustuslik kaasamine tööohutuse juhtimisse ning rahvusvaheliste ettevõtete eraldi esiletoomine), mis võivad muuta rakendamise keeruliseks, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Tööandjad toetavad konventsiooni eesmärke, kuid jälgivad soovituse sisu mõju edasise rakendamise tasakaalustamiseks riiklikul tasandil.